Kooliaasta algus võib sageli tuua paljudele peredele halva üllatuse: täid. Tallinna Arte Gümnaasiumi kooliõde Ilona Stanitski rääkis "Terevisioonis", et täid on peamiselt lasteaia- ja algkooliealiste laste probleem. Põhikoolis ja gümnaasiumis need enam üldiselt õpilasi ei kimbuta.

Täidele meeldib soojus, seetõttu leiab neid eeskätt juustest. Karvaste mänguasjade sisse täid end ei peida.

Peas olevatest täidest saab kõige kiiremini lahti juukseid šampooniga pestes. Samuti peaks pessu panema kõik riided, mida on kantud ja vee temperatuur peaks olema seejuures vähemalt 60 kraadi. "Kui ei saa mõnda asja pesta, tuleks see kaheks nädalaks kuskile eemale panna, näiteks kilekotti. Kümne päeva pärast võiks kontrollida, kas täid on alles või hävinenud," selgitas Stanitski.

Arstid soovitavad uue kooliaasta eel heita pilk ka lapse vaktsineerimiskalendrisse. Stanitski ütles, et vaktsineeritus on vähenenud Eestis iga aastaga. "Me koolis kindlasti räägime, miks vaktsineerimine on tähtis. Sageli inimesed arvavad, et äkki need haigused ei levi enam. Need haigused ei levi aga sellepärast, et olemas on vaktsiin ja karjaimmuunsus, mis toimib siis, kui 95 protsenti inimestest on vaktsineeritud," lausus ta.

Koolides vaktsineerib lapsi kooliõde. Kui vanem soovib, võib seda teha ka perearst. Samas tuleb meeles pidada, et laste tervisekontroll ja vaktsineerimine on usaldatud eelkõige kooliõdedele, sest nii saavad nad niigi ülekoormatud perearstidelt koormust väiksemaks võtta.

Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu.

Koolide tervishoiutöötajad teevad peamiselt kolme vaktsiini. 12-14-aastastele tüdrukud, ja sellest aastast ka poisid, saavad end vaktsineerida inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Samuti vaktsineeritakse 13-aastaselt leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Kolmas vaktsiin on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu, mida tuleb uuendada iga kümne aasta tagant ehk esimese vaktsiini saavad lapsed enne kooli ja koolis käies 15–17-aastaselt.

Koolis vaktsineerimiseks on vaja lapsevanema luba. Stanitski sõnul on erinevaid põhjuseid, miks vanem ei taha last vaktsineerida. Mõned ei ole otsuses kindlad. Nendega saab kooliõe sõnul dialoogi astuda ning selgitada, mis vaktsineerimise kasuks räägib. "Info- ja tõenduspõhisus on meie prioriteet ja sellega me proovime saavutada 95 protsendilist vaktsineerituse määra," rääkis Ilona Stanitski.