Perearst Piret Rospu märkis "Terevisioonis", et leetrid on vaktsiiniga välditav haigus ja nende vastu vaktsineeritakse inimesi juba 1960. aastatest. Seeläbi võiksid leetritepuhangud olla miski, millest ei peaks üldse rääkima. "See on haigus, mida me ei taha näha. Paljud arstid peavad nüüd vanad meditsiiniõpikud välja otsima ja uurima, mis asi on leetrihaigus," lausus ta. Näiteks tema ise pole leetreid kunagi näinud.

Ta selgitas, et koroona ajal sulgusid paljudes riikides meditsiinisüsteemid, plaaniline ravi pandi kinni ja katkestati ka plaanilised vaktsineerimised. "Ehk siis kogu maailmas on suur hulk lapsi, kes on kaitseta jäänud," ütles ta. Eesti tegi tema sõnul ainuõige valiku ja sündinud lapsi vaktsineeriti terve pandeemia vältel.

Seega ei ole Rospu sõnul olukord Eestis traagiline, aga siingi on samm-sammult laste vaktsineerimine vähenenud. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse andmetel oli 2022. aastal vaktsineeritud kahe doosiga 68 protsenti sihtrühmast. Nii väike polnud hõlmatus üheski teises Euroopa Liidu riigis. Ühe doosiga oli Eestis leetrite vastu kaitstud 82 protsenti, edestades näitajaga vaid Poolat.

Leetrite puhul on tegemist ülinakkava haigusega: üks haigestunu võib Rospu sõnul nakatada 18 inimest. "Kui haige laps viiakse lasteaeda ja kõik lapsed oleksid vaktsineerimata, siis kümnest üheksa jääksid haigeks," tõi perearst näite. Pidades silmas leetrite ülinakkavust, siis puhangute ärahoidmiseks peaks olema vaktsineeritusega hõlmatud stabiilselt üle 95 protsendi inimestest. "Seda ei ole Eestis juba palju aastaid. Meil on tuhandeid lapsi, kes on leetrite vastu kaitsmata," sõnas Rospu.  

Alates 1993. aastast sündinud inimesed peaksid olema leetrite vastu vaktsineeritud kahe doosiga. Need, kes sündisid enne 1960. aastaid, on suure tõenäosusega lapsena leetreid põdenud ja seega on neil eluaegne kaitse. Vahepealseid põlvkondi küll vaktsineeriti, esialgu ühe doosiga, aga Rospu sõnul oli vaktsiinide kvaliteet kõikuv. Seega soovitab perearst inimestel uurida, mitu vaktsiinidoosi on nad saanud. Kui ühe, tasub teha ka tõhustusdoos. "Kuna meil ei ole pikka aega leetritega probleeme olnud, siis ilmselt oli ikkagi Nõukogude ajal ka suur osa inimesi kaitstud," ütles ta. 

Praegu on aga vaktsineerimise põhirõhk lastel. "Siin ei ole nalja. Tavaliselt järgnevad leetripuhangutele teised vaktsiinvälditavad haiguspuhangud. Ma ise diagnoosisin sel sügisel läkaköha, aga tean ka, et Eestis on olnud mumpsi- ja difteeriahirm. Juba see olukord, et mõtleme sellele ja arstid ning terviseamet peavad haiguspuhanguid reaalseks ohuks, on hirmus. Me ei peaks olema sellises olukorras. See ei ole aasta 1824, vaid 2024. Inimesed võiksid olla kaitstud selliste lollide haiguste vastu," ütles perearst. 

Leetrid on viirushaigus, mis kulgeb äärmiselt kõrge palavikuga: üle 40 kraadi on tavaline. Samuti iseloomustab haigust köha-nohu, täpiline lööve ning suu limaskestale võivad tekkida plekid.