WHO: vaktsiinid päästsid viimase poolsajandiga 154 miljonit elu

Mahukas uuring osutab, et kogu maailmas on vaktsiinide abil viimase 50 aasta jooksul päästetud umbkaudu 154 miljonit inimelu. Teisisõnu õnnestus uurimisperioodil igas minutis vältida keskmiselt kuut lisasurma. Kaks kolmandikku ehk 101 miljonit päästetutest olid väikelapsed.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhitud uuring näitab, et just immuunkaitse tagamine on olnud peamine meede, mis tagab nii lapse ellujäämise esimesel eluaastal kui ka selle, et laps sirgub hea tervisega täiskasvanuks.
Uuritud vaktsiinidest vähendas imikusuremust kõige enam leetrivaktsiin. Täpsemalt päästis just leetrivaktsiin ligi 94 miljonit elu. Autorite sõnul on leetrivaktsiin ka tulevikus ilmselt peamine surmi ennetav meede.
10,2 miljardit võidetud eluaastat
Viimase poolsajandi jooksul on imikusuremus vähenenud üle maailma 40 protsenti – seejuures Aafrikas enam kui poole võrra. Sellesse on otsese panuse andnud kaitsepookimine 14 haiguse: difteeria, HiB-nakkuse, B-hepatiidi, Jaapani entsefaliidi, leetrite, A-meningiidi, läkaköha, pneumokoki-nakkuse, lastehalvatuse, rotaviiruse, punetiste, teetanuse, tuberkuloosi ja kollapalaviku vastu.
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesuse sõnul on rõuged tänu vaktsiinidele seljatatud ja lastehalvatuse väljajuurimine terendab silmapiiril. Värskemate saavutustena teevad tema sõnul võidukäiku malaaria- ja emakakaelavähi-vaktsiin.
Uuringust ilmnes veel, et iga immuunkaitse abil päästetud elu võitis juurde keskmiselt 66 tervena elatud aastat. Ühtekokku sai inimkond tervena elatud aastaid 50 aastaga juurde 10,2 miljardit. Tänu lastehalvatuse-vastasele kaitsepookimisele jäi kõndimisvõime alles enam kui 20 miljonil inimesel, kes oleksid muidu jäänud halvatuks.
Uurijate sõnul on tulemuste valguses väga oluline hoida immuunkaitses saavutatud edumaad kõigis maailma riikides. Samuti tuleks nende hinnangul jõuda võimalikult kiiresti 67 miljoni lapseni, kel jäi pandeemia-aastatel üks või mitu kaitsesüsti saamata.
Suur samm edasi
Uuring ilmus laiendatud immuniseerimisprogrammi (EPI) 50. aastapäeva eel. Tegu on seni kõige põhjalikuma analüüsiga programmi üleimsest ja piirkondlikust tervisemõjust.
Maailma Terviseassamblee algatas programmi 1974. aastal eesmärgiga vaktsineerida kõiki lapsi difteeria, leetrite, läkaköha, lastehalvatuse, teetanuse, tuberkuloosi, ent ka ainsa haigusena välja juuritud rõugete vastu. Praegu hõlmab programm üldkehtivaid soovitusi teha kaitsesüst 13 haiguse vastu ja vastavalt vajadusele veel 17 haiguse vastu vaktsineerimise kohta.
Uuring toob esile, et EPI algusaegadel oli standardne vaktsineerimisprogramm kättesaadav kogu maailmas vaid vähem kui viiele protsendile väikelastest. Praeguseks on aga kolme vaktsiinidoosiga difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu kaitstud 84 protsenti maailma väikelapsi.
Ehkki just leetrivaktsiin osutus suurimaks elupäästjaks, jäi mõni selle doos 2022. aastal saamata 33 miljonil lapsel. Neist ligi 22 miljonit ei saanud oma esimest ja veel 11 miljonit last oma teist leetrivaktsiini süsti.
Leetripuhangute ennetamiseks on vaja, et vähemalt 95 protsenti ühiskonnast oleks kahe leetrivaktsiini annusega kaitsepoogitud. Praegu on maailma rahvastikust esimese leetrivaktsiini doosiga kaitstud 83 ja teise doosiga 74 protsenti. Seetõttu on leetripuhangud maailmas viimasel kümnendil sagenenud.
Mõju võib olla suurem
Ühtekokku on praeguseks olemas vaktsiinid aga enam kui 30 eluohtliku haiguse vastu. Uuringus hinnati aga üksnes 14 haiguse vastu tehtud kaitsesüstide mõju. Seepärast on uuringut autorite sõnul nende tulemuste näol tegu pigem alalhoidlik hinnang, mis ei pruugi anda vaktsiinidest tõusvast kasust täit pilti. Lisaks on suremus aastatega vähenenud muudegi majanduslike ja haridustegurite mõjul.
Näiteks jäi uuringust välja täiskasvanuid emakakaelavähi eest kaitsev HPV-vaktsiin. WHO loodab aga sellegi toel tulevikus ära hoida suure hulga surmasid. Nimelt sihivad maailma riigid nüüd suuremat hõlmatust, et emakakaelavähk 2030. aastaks lõplikult võita. Järgmisel poolsajandil loodetakse suremuse vähenemist ka malaaria, Covid-19, respiratoor-süntsütiaalse viirusnakkuse (RSV) ja meningiidi, aga ka puhangute vastu kasutatud koolera- ja Ebola-vaktsiini toel.
Uuring ilmus ajakirjas The Lancet.
Toimetaja: Airika Harrik