"Kui mõtleme sellele, kuidas tänapäeval elatakse, on inimese immuunsüsteem kaugelt alakoormatud. Kogu keskkond on hästi hügieeniline – joogivesi tuleb kraanist läbi filtri, toitu hoiustatakse vaakumpakendis ja nõusid pastöriseeritakse nõudepesumasinas. Immuunsüsteemi alakoormusele viitab ka kõiksuguste allergiate sagenemine. Vaktsiinid pakuvad tänapäeval immuunsüsteemile seda tööd, mida keha on evolutsiooni käigus sadade tuhandete aastate jooksul tegema õppinud," sõnas Marje Oona.

See tähendab, et praktikas on vaktsineerimisega immuunsüsteemi ülekoormamine sisuliselt võimatu – immuunsüsteem teeb lihtsalt seda, mida on harjunud tegema. Küll aga on Oona sõnul välja arvutanud, kui palju vaktsiine inimese organism teoreetiliselt korraga välja kannataks. See arv on suurusjärgus 10 000.

Samas on ka mõned teised nüansid, mida arstid ja õed vaktsineerimispraktikas reeglina silmas peavad. Esiteks on inimesel neli jäset ehk piir tuleb ette võimalike süstekohtadega. "Ühte jäsemesse on võimalik teha muidugi palju süste, aga õlavarde sa ikka üle kahe korraga ei tee. Pärast on jalg või käsi nii valus, et ei saa korralikult kõndidagi," selgitas Oona. Ta lisas, et kui vaktsineerimine on siiski kiireloomuline, nagu näiteks missioonile minevatel sõduritel, saab kõik süstid ka korraga ära teha.

Teine piir võib Oona sõnul ette tulla siis, kui korraga on vaja teha mitu nõrgestatud elusvaktsiini. Näiteks on tema sõnul hea jätta kuuajaline paus sisse siis, kui süstida on vaja näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste ning kollapalaviku vaktsiini.

"Nõrgestatud elusvaktsiini järgselt toodab keha mittespetsiifilisi viiruse paljundamist vähendavaid aineid, nagu interferoone. Ehk kui varem on tehtud mõnda elusvaktsiini, siis väga ruttu sinna otsa järgmise elusvaktsiini manustamisel ei pruugi see enam nii tõhus olla. See kehtib aga tõesti vaid üksikute vaktsiinide puhul ning ei kehti siis, kui neid vaktsiine tehakse samal päeval," selgitas arst.

Alati uuritakse ka seda, kas vaktsiinides olevad antigeenid kutsuvad esile tõhusa kaitsva immuunvastuse. Mõni komponent ei pruugi koostoimes teistega piisavalt tõhus olla. Kasutuselolevate vaktsiinide puhul on selliseid koostoimeid täheldatud aga harva. Näiteks sepsise ja ajukelmepõletiku eest kaitsev pneumokoki-nakkuse vaktsiin pakub suhteliselt vähem kaitset ühe serotüübi, nimelt kolme serotüübi põhjustatud haiguse eest. 

Vaktsineerimispohmellid

"Pole vaja karta, et vaktsineerimisjärgne kehv enesetunne oleks tingitud immuunsüsteemi ülekoormusest. See on normaalne reaktsioon. Immuunsüsteem saab lihtsalt vaktsiinis sisalduvate antigeenide kaudu signaali, et kehas võib olla mingi nakkushaigus, ja võib reageerida vastavalt," sõnas Marje Oona. 

Seega pärast vaktsineerimist tekkivad nähud on põhimõtteliselt nakkushaiguse esialgsed mittespetsiifilised sümptomid. Nende hulka kuulub näiteks palavik, mis hakkab piirama haigustekitajate paljunemist ja kaitseb keha mitmel muul moel. Samas arvatakse, et ka söögiisu langemine signaliseeris evolutsiooniliselt teistele, et inimesel on vaja abi.

Kuna tänapäeva vaktsiinides on suhteliselt vähe antigeene, esineb ka "vaktsineerimispohmelle" Oona sõnul üha harvemini: "Covidi-vaktsiinid on küllaltki reaktogeensed ehk nende manustamise järgselt võis tekkida mõnepäevast palavikku ja muid üldsümptomeid, eriti noorematel, aga üldiselt muude vaktsiinidega on seda pigem harva."

Kaasprofessor lisas, et korraga mitme haiguse vastu vaktsineerimine ei tähenda see automaatselt tugevamat reaktsiooni. "Kui teed korraga 15 vaktsiini, võib juhtuda, et neist üks on reaktogeensem. Kolm või neli pole aga mitte mingi probleem," sõnas Oona.