Euroopas on kokku lepitud, et alates 40. nädalast loetakse gripihooaeg avatuks ja sellega seoses hoitakse silm peal mitte ainult gripil, vaid ka teistel ülemiste hingamisteede viirushaigustel. Gripihooaeg kestab Eestis enamasti oktoobrist kuni aprillini-maini, selgitas Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna ülemarst-juhataja Pille Märtin.

"Üks põhilisi "tegijaid" on endiselt Covid-19. Erinevalt teistest ülemiste hingamisteede viirushaigustest Covid-19 suvisel perioodil päris ära ei kadunudki. Suvisel ajal levis see õnneks siiski võrdlemisi madala aktiivsusega. Sügise tulekuga on Covid-19 levik hakanud taas tasapisi suurenema ja tõenäoliselt hoogustub selle levik lähikuudel veelgi," sõnas Märtin.

Samuti on tema sõnul aktiivselt levimas ka nohu tekitavad rinoviirused. "Lääne-Tallinna keskhaiglas oleme näinud juba ka üksikuid grippi haigestunuid. Siiani on need olnud välisriikidest nii-öelda sisse toodud haigusjuhud. Riigisisest gripilevikut veel täheldatud ei ole," lisas ta.

Ülemarst toonitas, et praegu on hea aeg mõelda gripi vastu vaktsineerimisele, sest nii jõuab vaktsineerimisjärgne kaitse välja kujuneda enne, kui gripp aktiivsemalt levima hakkab. "Kaitsvate antikehade teke võtab aega umbes kaks nädalat alates kaitsesüsti tegemisest," selgitas arst

Ülemiste hingamisteede nakkushaigustega patsientidest viibivad Märtini sõnul praegu haiglaravil eelkõige koroonaviirusega nakatunud. "Keskmine patsient, kes ülemiste hingamisteede nakkushaiguste tõttu või üleüldse haiglaravi vajab, on kaasuvate haigustega üle 65-aastane vanemaealine inimene," märkis ülemarst.

Konkreetset inimeste arvu, kes ülemiste hingamisteede infektsiooniga haiglasse on sattunud, ei saa tema sõnul siiski kuigi lihtsasti välja tuua. Hingamisteede infektsioon ei pruugi nimelt alati olla otsene põhjus, miks inimene haiglaravi vajab. Vahel võib hingamisteede viirushaigus olla põhjus, miks ägeneb mõni krooniline terviseprobleem, näiteks südamehaigus.

"Võimalik on ka see, et inimesel tekib ootamatu tõsine terviseprobleem, mille tõttu vajab ta hospitaliseerimist, kuid paralleelselt esineb tal kaasuvana mõni ülemiste hingamisteede nakkushaigus, mis otseselt ravi ei vaja," arutles Märtin.

Kuigi inimeste arvu konkreetselt välja tuua ei saa, näitab labori statistika Märtini sõnul siiski seda, et viimase nädala jooksul on haiglapatsientidele tehtud hingamisteede infektsioonide suhtes laborianalüüse viiendiku võrra rohkem kui nädal varem.

"See viitab asjaolule, et suurenenud on selliste patsientide arv, kelle puhul arstid kahtlustavad kas Covidit või mõnda muud hingamisteede viirushaigust," märkis ta.

Gripp ohustab väikelapsi ja eakaid

Pille Märtini sõnul võib tänavu oodata küllaltki tavapärast gripihooaega. "Lõunapoolkeral talv just lõppes ja seal oli näha, et ringluses oli nii A-gripi kaks alatüve kui ka B-gripi üks alatüvi. On alust arvata, et põhjapoolkeral kulgeb gripihooaeg sarnaselt nagu lõunaski," tõi ta välja.

Niisamuti tõi ta välja, et grippi nakatumiseks ei pea töötama suures kollektiivis või käima suurüritustel: piisata võib kasvõi ühest kontaktist haigestunud või haiguse peiteperioodis oleva inimesega, et ise viirusega nakatuda.

Gripi puhul on eriti ohustatud alla viieaastased lapsed, samuti eakad inimesed. "Näeme statistikast, et haiglaravile satuvad nii lapsed kui ka nende vanaemad-vanaisad, kelle hoida on haigestunud lapsed jäetud," möönis arst.

Gripivaktsiin ei pruugi grippi nakatumist ära hoida. Küll kaitseb see aga raske haigestumise ja tõsiste tüsistuste, näiteks kopsupõletiku, eest, toonitas Märtin. "Tõenäosus, et vaktsineeritu vajab gripi tõttu intensiivravi, on kordades ja kordades väiksem kui vaktsineerimata inimese puhul. Raskematel juhtudel võib grippi haigestumine lõppeda kahjuks ka surmaga."

Seetõttu soovitab Märtin tugevalt gripi vastu vaktsineerimist nii kõikidele täiskasvanutele kui ka lastele alates kuuendast elukuust. "Gripivaktsiin annab kaitse nelja enimlevinud gripitüve vastu, seega on sellel päris hea kaitse, olenemata sellest, millised tüved sel hooajal kõige rohkem levima hakkavad."

Leebem koroona

Endiselt levib ka Covid-19 ning Märtini sõnul näeb Lääne-Tallinna keskhaigla keskmiselt kaheksat kuni kümmet koroonapositiivset patsienti nädalas.

"Praegu on levimas koroonaviiruse omikron-tüve alavariandid. Alates sellest ajast, mil omikron-tüvi levima hakkas, ei ole täiesti uut tüve ringlusesse tulnud, vaid omikron-tüvi jätkab tasapisi muteerumist, tekitades alavariante," sõnas Märtin.

Rasket haigestumist põhjustab praegune viirustüvi Märtini sõnul õnneks siiski harva – enamasti koroonaga nakatunud inimesed haiglaravi ei vaja. "Tõsisem haigestumine ohustab vanemaid ja raskete krooniliste haigustega inimesi," võttis ta kokku.