Koroonapandeemia puhkedes sai õige pea selgeks, et paljude nakatunute elu polnud endine veel nädalaid või isegi kuid pärast seda, kui nende keha oli viirusest vabanenud. Mõnel juhul sai kannatada haistmismeel ja lõhnataju. Teistel puhkudel pidid inimesed silmitsi seisma väsimustunde, nn ajuudu ja langenud töövõimega.

Rühm USA teadlasi eesotsas Yan Xiega St. Louis' Ülikoolist võttis pika Covidi esinemissageduse uurimisel aluseks riigi veteranide ameti tervishoiusüsteemi andmed. Need olid piisavalt üksikasjalikud hindamaks, kui sageli vaevasid haigestumise järelmõjud pandeemia eri perioodidel 450 000 veterani.

Nad leidsid, et viiruse esialgne variant põhjustas pikka Covidit iga 1000 nakkusjuhu kohta 104 inimesel. Märksa kergemini leviva, kuid mõnevõrra raskemat haigust põhjustava deltavariandiga nakatunud inimestest tabas see 9,5 protsenti. Selleks ajaks, 2020. aasta detsembriks olid hakanud valmima aga juba ka esimesed vaktsiinid. Andmete analüüs näitas, et vaktsineeritutest vaevas pikk Covid iga tuhande nakatunu kohta 53. Teisisõnu oli nende risk pea kaks korda väiksem.

Veelgi paremini leviva, kuid algsest variandist kergemat haigust põhjustav omikronitüvi hakkas maailmas domineerima 2021. aasta lõpus. Terviseandmete põhjal põhjustas see pikka Covidit oluliselt harvem – tuhande nakatunu kohta 78 inimesel. Vaktsineeritud nakatunutest tabas see 3,5 protsenti. Seeläbi on nende seas vähenenud risk pika Covidi tekkeks võrreldes pandeemia algusega pea kolm korda.

Töö autorid märgivad, et umbes 72 protsenti riski vähenemisest sai kanda omikronitüve perioodil vaktsiinide arvele. Ülejäänut saab selgitada muu hulgas ravivõtete paranemise ja vahetult nakatumise järel viirusevastaste ühendite manustamisega. Kuigi võimalus pika Covidi tekkeks on ajas oluliselt langenud, hoiatab Xie kolleegidega, et leige vaktsiinihuvi ja taas tõusuteel olevate nakatumiste valguses peab sellega lähitulevikus rinda pistma siiski terve hulk inimesi.

Praeguseks on omikronitüvi asendunud uue, sellest arenenud tüvega, mis on ringluses eelmise aasta oktoobrist-novembrist. Saada olevad vaktsiinid hoiavad rasket haigust ja surma ära sama tõhusalt kui varem. Kergete nakatumiste ennetamiseks pole neist aga erilist kasu.

Uuring ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.