"Immunoprofülaktika ekspertkomisjon ütles, et tervetele inimestele pole vaktsineerimine otseselt vajalik. Inimesed põevad koroonat kergelt nagu tavalist ülemiste hingamisteede nakkust ja see pole pigem vajalik. Praegu pole ka infot, et keegi vaktsiinitootjatest tasulist vaktsiini turule tooks. Riskirühmade jaoks oli ainuke variant tellida seda riigihankega," nentis Sõber saates "Terevisioon".

Eestis ringleb praegu peamiselt kaks omikroni alavarianti, mis raskemat haigestumist tervetel inimestel ei põhjusta. Üle 60-aastastele krooniliste haigustega inimestele on koroona aga endiselt ohtlik haigus ja nemad peaksid end vaktsineerima. "Eeskätt 60+ elanikkonnas tõuseb raskelt haigestumise risk päris korralikult. Eriti suur on risk on 80-aastastel ja vanematel, seal tõuseb tõsiste tüsistuste risk drastiliselt," sõnas Sõber. Nii moodustasid möödunud aastal üle 60-aastased kõigist koroona tõttu haiglaravile sattunutest 90 protsenti.

Ehkki koroona pole muutunud veel täielikult hooajaliseks haiguseks, võib näha sellest teatavaid märke. Nakatumine viirusega hakkab kasvama Eestis septembris käsikäes kooli algusega. Enamikes teistes Euroopa riikides levis koroona jõudsalt seevastu juba suvekuudel.

Tipu saavutab koroonaviirusega nakatumine varem kui gripi puhul. "Gripi hooaeg algab novembris-detsembris ja saavutab tipphetke jaanuaris-veebruaris ja koroona on natukene varasem. Kui tuleb mõni uus tüvi, mis on kiire levikupotentsiaaliga ja põhjustab rasket haigust, siis tõusevad ka need numbrid kiiresti," tõdes Sõber.

Koroona vastu saavad end sel aastal tasuta vaktsineerida riskirühmad. Nende sekka kuuluvad üle 60-aastased, rasedad ja hoolekandeasutuste elanikud. Gripi vastu saab tasuta vaktsineerida ka väikelapsi. Parim aeg end gripi vastu vaktsineerimiseks on oktoober-november enne hooaja algust, sest immuunkaitse tekkimine võtab paar nädalat.