Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori Marje Oona sõnul on ammu teada, et järsk üleminek palavast külma keskkonda muudab limaskestad haigustele vastuvõtlikumaks ja pärsib nende kaitsemehhanisme. "Nagu vanasti kui konditsioneere veel polnud, öeldi, et tuul tõmbab läbi," selgitas Oona. Näiteks võib niimoodi kergemini tekkida angiin ehk äge mandlipõletik.

Termošokk nõrgestab kaitsevõimet

Peamine mehhanism, kuidas konditsioneer tervisele mõjub, on seotud järskude temperatuurimuutustega, mis tekivad näiteks palava ilmaga õuest jahedasse tuppa astudes. "Kui temperatuur muutub madalamaks, siis veresooned ahenevad ja verevarustus limaskestadel väheneb. See kõik võibki mõjuda nii, et organismi kaitsevõime on nõrgem," sõnas Marje Oona.

See loob omakorda soodsa pinnase haigestumiseks. Oona lisas, et näiteks on mandlipõletikku põhjustav bakter inimese limaskestal kogu aeg olemas, kuid immuunsüsteemi nõrgenedes pääseb see mõjule. "Kui temperatuur väga järsku langeb ja külm tuul tekib ning need eelnevalt üles kuumenenud higist organismi jahutavad, siis võib tõepoolest vastuvõtlikkus suureneda," kinnitas kaasprofessor.

Lisaks koormavad kiired temperatuurimuutused südame-veresoonkonda ja võivad pideva kordumise korral immuunsüsteemi segadusse ajada ning seda kurnata. Tulemuseks ongi suurenenud vastuvõtlikkus nakkushaigustele ning üldisemad haigussümptomid, nagu väsimus ja peavalud.

Häda kuiva õhuga

Teine oluline riskitegur on konditsioneeri tööpõhimõttest tulenev kuiv õhk. Seade eemaldab jahutamise käigus õhust niiskust, mille tulemusel võib langeda õhuniiskuse tase alla optimaalse 40–60 protsendi. Liiga kuiv õhk ärritab nina, kurgu ja bronhide limaskesti, mis ei suuda seetõttu enam tõhusalt kinni püüda sissehingatavaid viiruseid, baktereid ja tavalisi allergeene. Nii tekivadki sageli külmetushaigusele sarnased sümptomid, nagu kuiv kurk, nohu ja köha. Samuti võib kuiv õhk kuivatada nahka ja silmi ning tekitada sügelust.

Lisaks otsestele füsioloogilistele mõjudele kasvatavad haigestumisriski hooldamata seadmed. Konditsioneeri niisked, jahedad ja pimedad siseosad, näiteks jahutusspiraalid ja kondensaadi kogumise alused, sobivad hästi kasvukeskkonnaks hallitusele ja bakteritele. Kui seade töötab, paisatakse mikroobid õhku ning need ringlevad toas, põhjustades allergilisi reaktsioone, hingamisteede ärritust ja ägedamaid astma sümptomeid.

Kõige haavatavamad on seejuures eakad, lapsed ning krooniliste haigustega inimesed, näiteks astmaatikud ja allergikud. 

Mida meeles pidada?

• Eelista mõõdukat temperatuuri. Vältida tuleks liiga madalaid temperatuure ja suuri kontraste välisõhuga. Suvel on soovitatav hoida siseruumide temperatuur umbes 25 °C juures.
• Hinda loomulikku ventilatsiooni. Ruumide aknaid ei tohiks hoida pidevalt suletuna. Jahedamal ajal, näiteks öösiti või varahommikuti, tasub konditsioneer välja lülitada ja tuulutada tube värske õhuga.
• Mõtle õhuniiskusele. Siseruumide suhteline õhuniiskus võiks jääda vahemikku 40–60 protsenti. Vajadusel saab kasutada õhuniisutit.
• Hoolda konditsioneeri. Kõige tähtsam on seadme korrapärane hooldus, et vältida haigusi tekitavate mikroobide kasvu.