Veereostus on tuvastatud näiteks Emajõe linna- ja vabaujulas, aga ka Sillamäe rannas, Türi paisjärves ja Türi järves. Viimane sai rohkem tähelepanu nädalavahetusel toimunud perefestivali tõttu, kui mitmed lapsed pärast ujumist arstiabi vajasid.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns rääkis, et olukord on võrreldes varasemate aastatega veidi murettekitavam. Tavaliselt halveneb vee kvaliteet pigem juuli lõpus või augusti alguses, ent tänavu on mittevastavused jaotunud ühtlasemalt kogu suplushooaja peale. Põhjuseid on mitmeid.

"Üks põhjus võib olla see, et suvi jõudis Eestisse hiljem ja veekogud soojenesid samal ajal, mis omakorda võis soodustada reostusnäitajate tõusu paljudes paikades korraga," ütles Liepkalns Vikerraadio saates "Uudis+".

Enterokokid satuvad veekogudesse peamiselt sademete ja pinnavoolude kaudu: vihmavesi uhub maapinnalt veekogusse reostust, sealhulgas baktereid ja toitaineid. Voolava veega jõgedes, nagu Emajõgi, võiks eeldada Liepkalnsi sõnul kiiremat puhastumist, kuid ka seal on leitud mitmekordsed ületused lubatud normist.

Reostuse põhjuseks võivad olla linnud, loomad, aga harva ka inimesed ise. "Kõige tõenäolisem on, et pärast tugevat vihmasadu kandub reostus maapinnalt veekogusse," ütles Liepkalns.

Ametlikes supelrandades teavitavad punane või lilla lipp suplejaid selgelt, et vette ei tasu minna. Lilla lipp viitab vetikareostusele. Küll aga puuduvad sarnased hoiatused mitteametlikes supluskohtades, kuigi ka seal võetakse veeproove.

Terviseameti andmetel on probleemseid kohti mitmeid. Näiteks Kohtla-Järve linnapargi tiik, Külitse paisjärv, Maidla järv, Narva-Jõesuu rand, Otiaru paisjärv, Reola jõgi ja Sindi välisujula.

Ametlikes supluskohtades vastutab teabe edastamise eest kohalik omavalitsus, kuid mitteametlikes paikades võib info inimesteni jõuda hilinemisega või üldse mitte. Liepkalns ütles, et Terviseameti lehelt leiab andmebaasi, kus on toodud kõik proovid ja reostusnäitajad.

Kui pärast ujumist tekivad sümptomid, nagu kõhuvalu, oksendamine, lööve või sügelus, võib põhjuseks olla saastunud vesi. Samuti võivad sinivetikad, mis praeguse seisuga on tugevalt esindatud näiteks Harku järves ja Ostre järves, tekitada tervisehäireid.

"Sinivetikad on looduses kogu aeg olemas, kuid sobivate ilmastikuolude korral võivad need järsult paljuneda ja liikuda sõltuvalt tuulesuunast ühest järve servast teise," selgitas Liepkalns.

Liepkalns rääkis, kuidas ametlikes supluskohtades tuleb hooaja jooksul teha vähemalt kolm veeanalüüsi, millele lisandub üks enne hooaja algust. Populaarsemates kohtades, nagu näiteks Pirita rand või Anne kanal, tehakse analüüse sagedamini.

"Voolavates vetes toimub puhastumine reeglina kiiremini, aga palju sõltub ilmast ja reostusallikast," ütles Liepkalns.

Terviseamet ja kohalikud omavalitsused jälgivad olukorda. Seni aga tasub suplejail olla tähelepanelik ja kontrollida enne ujumist oma lemmikpaiga vee kvaliteeti. Konkreetse supluskoha veekvaliteedi kohta leiab teavet siit.