Kokku võeti Eestis vaatluse alla 65 suplusranda. Vähemalt piisava veekvaliteediga oli neist 92,3 protsenti ehk 60. Võrreldes möödunud aastaga kasvas kõige enam väga hea veekvaliteediga supluskohtade arv, mida nüüd on kokku 44.

Vee kvaliteedi hindamisel võeti eeskätt arvesse proovis kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldust.

Halva veekvaliteediga supluskohtadeks tunnistati kaks suplusranda: Vana-Pärnu rand ja Raeküla rand Pärnumaal.

Euroopa tervikuna

Euroopas laiemalt on vesi rannikul asuvates randades, mis moodustavad kaks kolmandikku kõigist supluskohtadest, üldiselt parema kvaliteediga kui siseveekogudes. Nõnda oli möödunud aastal oli 88 protsenti Euroopa Liidu rannikualade supelrandadest suurepärase veekvaliteediga, samas kui siseveekogude supelrandades oli see näitaja 78,2 protsenti.

Alates suplusvee direktiivi vastuvõtmisest 2006. aastal on väga hea veekvaliteediga randade osakaal kasvanud ning on viimastel aastatel olnud rannikualadel ligikaudu 88 protsenti ja siseveekogudel 78 protsenti.

Aastal 2021 täideti veekvaliteedi miinimumstandardid 95,2 protsendis Euroopa Liidu supluskohtadest. Austrias, Maltal, Horvaatias, Kreekas, Küprosel, Taanis ja Saksamaal vastab 90 protsenti või enam suplusveest "väga heale" kvaliteedistandardile.

Halva veekvaliteediga randade osakaal on alates 2013. aastast vähenenud. Halva kvaliteediga moodustasid suplusveed 1,5 protsenti kõigist ELi supluskohtadest võrreldes kahe protsendiga 2013. aastal. Sageli on tingitud halb veekvaliteet lühiajalisest reostusest.

Täpsemalt saab tutvuda suplusvee kvaliteediga kaardirakenduse vahendusel.