Suplushooaja eel oli veekvaliteediga probleeme ühes veekogus
Juunikuu esimesel päeval algas Eestis ametlikult suplushooaeg. Kuigi Eestis on veekvaliteet üldiselt hea, siis Pärnu Raeküla rannas kehtib alaline soovitus seal mitte supelda.
Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Lauri Liepkalns rääkis "Terevisioonis", et vaadates praeguseid õhu- ja veetemperatuure, siis inimesed randa ei torma. Kui aga soovitakse juba ujuda, siis võib seda teha südamerahus, sest Eestis on suplusvee kvaliteet hea.
Terviseamet võtab iga hooaja eel analüüse ja need on näidanud, et pea kõikides ujumiskohtades on vesi korras. "Põlvas oli väike probleem, aga võeti kordusproov, mille tulemust ei ole veel tulnud," lausus ta. Liepkalns on aga optimistlik, et kordusproov kinnitab, et veekvaliteediga on kõik korras.
Liepkalns ütles, et veeanalüüsi puhul peame aru saama, et veeanalüüs on justkui foto ehk siis see näitab hetke olukorda, mil proov võeti. Näiteks võib veeanalüüsi mõjutada vihm või suurem torm, mille tõttu on setted veekogu põhjas liikunud. Seega oleneb palju sellest, millal proov võeti.
Suuremad murelapsed on Liepkalnsi sõnul sellised, kus on pikema aja vältel probleeme. Näiteks Stroomi rand. "Seal oli hiljuti reostus, mis alanud hooajaks sai likvideeritud," rääkis ta. Ainuke rand, kus praeguse seisuga on alaline soovitus mitte vette minna, on Pärnu Raeküla rand. "Seal on mitu aastat järjest olnud probleeme veekvaliteediga ja selline keeld antakse randadele, kus nelja hooaja keskmine veekvaliteet on halb," ütles ta. Ehk siis neli aastat järjest peab olema veekvaliteediga probleeme.
Liepkalns rääkis, et üldiselt võtavad supluskohtade omanikud ise veeanalüüse. Terviseamet aitab hooajaeelse prooviga, et aru saada, kas vesi on puhas. Samuti vaatab amet ranna üle, kas kõik on korras. Suurem osa supluskohti võtavad hooaja jooksul proove ise või siis tellivad analüüsid. Minimaalselt võetakse vähemalt üks analüüs kuus, suuremates veekogudes tihemini. Mõnel juhul ka iga nädal.
Terviseamet võtab analüüse ka neis randades, mis ei ole ametlikud suplusrannad, aga kus inimesed käivad ikka ujumas. "Me võtame sealt proove selle mõttega, et need rannad võiksid ehk hiljem saada ametlikuks suplusrannaks. Et suurendada suplusrandade arvu Eestis," sõnas ta.
Kui rannas lehvib punane lipp, siis Liepkalns soovitab mitte vette minna. "Kui kohal on vetelpääste, siis võib temaga nõu pidada, mis põhjusel on punane lipp heisatud. Ei tasu ka siis riskida, kui on kõrge lainetus või külm vesi ja seepärast on punane lipp heisatud," rääkis ta.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Terevisioon", küsis Juhan Kilumets