Teadlased leidsid, et inimeste ajud vananesid pandeemia ajal kiiremini võrreldes nendega, kelle ajuuuringud tehti enne pandeemiat. Kiirenenud vananemine ilmnes aju struktuursetes muutustes, mida nähti uuringutes kasutatud aju skaneeringutel.

Kiirenenud vananemine oli kõige selgemini nähtav eakamatel inimestel, meestel ja nendel, kellel oli keerulisem sotsiaalmajanduslik taust. Samas ilmnes vaimse võimekuse allakäik ainult neil osalejatel, kes olid vahepeal COVID-19 läbi põdenud. See viitab sellele, et füüsiline vananemine ei pruugi kohe väljenduda mõtlemisvõime või mälu halvenemises.

Tulemused rõhutavad, kui tugev oli pandeemia mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele. Töö autori sõnul pole veel teada, kas täheldatud aju vananemine on pöörduv, sest uuringus võrreldi ainult kahte ajapunkti.

Varasemad uuringud on näidanud, et SARS-CoV-2 viirus võib kiirendada närvirakkude vananemist ja kognitiivset langust, eriti eakatel. Kuid vähe on uuritud, kas ka pandeemia võis mõjutada aju vananemist.

Seda uuris Ühendkuningriigi Nottinghami ülikooli teadlane Ali-Reza Mohammadi-Nejad koos kolleegidega, analüüsides 15 334 terve täiskasvanu ajuandmeid Briti biopanga andmestikust. Keskmine analüüsitud inimeste vanus oli 63 aastat. Tehisintellektil põhinevate mudelite abil hinnati aju struktuuri järgi aju bioloogilist vanust ning seda võrreldi inimese tegeliku vanusega. Nende kahe erinevust nimetatakse aju vanusevaheks.

Seejärel rakendati sama mudelit 996 terve inimese andmetele, kelle aju oli skaneeritud kahel korral: osa neist nii enne kui ka pärast pandeemia algust. Need, kelle mõlemad skaneeringud olid tehtud enne pandeemiat, moodustasid kontrollgrupi.

Tulemused näitasid, et nende inimeste ajud, kes elasid läbi pandeemia, vananesid keskmiselt 5,5 kuud rohkem kui kontrollrühmal. Seda sõltumata sellest, kas inimene oli viirust põdenud või mitte.

Kellel vananes aju rohkem?

Kiirenenud aju vananemine oli kõige tugevam eakatel meestel ning neil, kes kannatasid majanduslike või tervisemurede käes. Viimane viitab sellele, et sotsiaalne ja psühholoogiline stress võib avaldada olulist mõju aju tervisele.

Uurijad analüüsisid ka nende osalejate vaimset võimekust, kellelt oli saadud testitulemusi mõlemast skaneerimisest. Selgus, et vaid neil, kes olid vahepeal COVID-19 läbi põdenud, esines vaimsete võimete nagu paindlikkuse ja infotöötluskiiruse langust.

See viitab, et aju füüsiline vananemine pandeemia ajal ei olnud nii ulatuslik, et see tingimata väljenduks vaimsete võimete vähenemises.

Neuroteadlane Agustín Ibáñez Tšiili Adolfo Ibáñezi ülikoolist ütles, et kuigi tulemused on veenvad, on vaja täiendavaid uuringuid, et selgitada välja põhjuslik seos. Tema sõnul tuleks tulevikus uurida ka vaimse tervise, üksildustunde ja elustiiliga seotud tegureid, et mõista paremini, miks aju vananes ja kuidas see erinevates sotsiaalsetes rühmades avaldus.

Uurimisrühma järgmine eesmärk ongi analüüsida neid mehhanisme ja uurida, kas pandeemia ajal tekkinud aju vananemine on pöörduv või püsiv.

Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Nature Communications.