Pikka aega on kehtinud arusaam, et dopamiin levib ajus aeglaselt, edastades signaale laialdaselt paljudele rakkudele. Viimastel aastatel on see vaade muutunud. Uuemad uuringud viitavad, et dopamiin võib käituda hoopis väga kiirelt, edastades signaale rakkudele väga täpselt, mis jõuavad kohale vaid millisekunditega. Kui see tõele vastab, võib eeldada, et aju dopamiinisüseemi on seni alahinnatud.

Ajus toimib dopamiin teisiti kui ülejäänud kehas. Vereringes aitab dopamiin reguleerida erinevate organite tööd ja mõjutab ka immuunreaktsioone. Ajus on see aga keemiline sõnumikandja, mis on seotud mitmete käitumisprotsessidega, alates liikumisest ja meeleolust kuni une, mälu, naudingu ja motivatsioonini.

Dopamiini vabastavad neuronid võivad töötada erinevas rütmis, ent seni ei ole täpselt teada, mida erinevad signaalid tähendavad või miks neid üldse vaja on. Võimalus edastada nii kiireid kui aeglaseid signaale võiks selgitada, kuidas dopamiinisüsteem suudab reguleerida nii palju eri funktsioone ja teha seda äärmise täpsusega.

Ameerika teadlased Colorado ja Augusta ülikoolidest kasutasid mikroskoopiatehnikat, et vaadelda dopamiini vabanemist hiirte ajus. Uurimus näitas, et dopamiini signaalide edastamine ja levik ajus on palju keerukam, kui on seni arvatud.

Fluorestsentsvärvide abil nägid nad, kuidas dopamiin aktiveeris retseptoreid vaid väikestes lähedal asuvates neuronipiirkondades. See tõi kaasa kiire närvivastuse. Laialdasem dopamiini vabanemine kutsus esile aeglasema ja üldisema reaktsiooni.

Teadlased keskendusid ajupiirkonnale nimega juttkeha. See on osa, kus dopamiini vabastavaid neuroneid on palju. Juttkeha saab dopamiinisignaale mitmest ajuosast ning on seotud mitmete haigustega, nagu skisofreenia, sõltuvushäired ja aktiivsus-tähelepanuhäire.

Näiteks Parkinsoni tõbi on haigus, kus just juttkehaga ühenduses olevad dopamiini neuronid lagunevad. Parem arusaam sellest, kuidas dopamiin selles ajupiirkonnas töötab, võib olla võtmetähtsusega uute raviviiside leidmisel.

Uuring avaldati ajakirjas Science.