Hiljuti avaldas Norra popbändi A-ha solist Morten Harket, et arstid diagnoosisid tal Parkinsoni tõve. Neuroloog Toomas Toomsoo sõnul on Parkinsoni tõbi salapärane haigus, mille täpset tekkepõhjust teadus veel ei mõista.

Parkinsoni puhul tekib inimestel sageli rahutreemor ehk rahuolekuvärin, kuid see pole peamine sümptom. "Kõige olulisem on hoopis aeglus ja miimika vaesumine. Inimene muutub liikumiselt aeglaseks ning näoilme võib muutuda tuimaks. Värin esineb vaid veerandil patsientidest," rääkis ta "Vikerhommikus".

Toomsoo sõnul on Parkinsoni tõbi haigus, mis algab varjatult ja areneb pikalt enne, kui seda märgata osatakse. "Kui inimene lõpuks diagnoosi saab, on dopamiini tootvatest närvirakkudest hävinud juba 60–70 protsenti. See tähendab, et haigus võib olla alanud kümme kuni kakskümmend aastat varem," ütles ta.

Pikaajaline areng teeb ka haigusega tegelemise keeruliseks. "Katseloomade peal töötavad ravimid väga hästi, sest haigus on neile alles äsja tekitatud. Inimestel, kellel protsess on kestnud aastaid, need samad ravimid enamasti ei toimi," tõdes Toomsoo.

Haiguse varajaseks avastamiseks puudub siiani täpne meetod. "Meil pole masinat, millega lihtsalt inimesi skaneerida ja haigust tuvastada," ütles neuroloog. Seetõttu pöörduvad teadlased teiste lahenduste poole, näiteks geneetilise riski hindamise poole.

Toomsoo ja tema teadusrühm uurivadki Parkinsoni geneetilist eelsoodumust. "Polügeenne riskiskoor on nagu ilmateade ehk et see ei ütle, et homme kindlasti sajab. Küll aga võib anda suuna, et vihmavarju võiks kaasa võtta," selgitas ta. Eestis saab neid uuringuid teha geenivaramu andmestiku tõttu. Seeläbi on Eesti ka selles valdkonnas maailmatasemel pioneer, rääkis Toomsoo.

Lisaks geneetikale vaadeldakse ka keskkonnategureid. Üks üllatav ennetav tegur võib olla kohv. "Kohv on üks väheseid asju, mille puhul on leitud tugev tõenduspõhisus Parkinsoni ennetamisel. Soovitatav kogus on vähemalt kolm tassi päevas ja eelistatult mustalt, ilma piimata," lausus ta.

Parkinsoni tõbi on üks neist haigustest, mis on nähtav, sest aeglus, värinad ja liikumisraskused ei jää teistele märkamata. Toomsoo sõnul ei ole aga see haigus midagi sellist, mida peaks varjama. "On palju raskemaid haigusi nagu näiteks diabeet. Parkinsoni puhul on võib-olla kõige raskem see, et ta on kõigile näha. See võib inimesi häirida, aga ühiskonnana peaksime aitama neil seda mitte häbeneda," lausus ta.