Ülitöödeldud toit võib tuua Parkinsoni
Päris toore toidu najal ajavad tänapäeval läbi vähesed. Ikka on tavaks toitu ka vähemalt natuke töödelda, kasvõi küpsetada või soolata või marineerida, ja see teeb tihti toidu paremaks ja sellest ei ole iseenesest midagi halba.
Viimasel ajal on hakatud aru saama, et kui toitu on töödeldud liiga palju ja saadud tulemuseks niiöelda ülitöödeldud toit, siis ei tarvitse see sugugi tervislik olla ja võib tihtilugu olla isegi pigem pisut ebatervislik.
Eks uuringud veel käivad, aga rühm Hiina ja Ameerika Ühendriikide teadlasi on nüüd otsinud ülitöödeldud toidu ja Parkinsoni tõve vahelisi seoseid ja tuvastanud, et suuremas koguses ülitöödeldud toidu tarbijail võib teistest sagedamini ette tulla selle närvisüsteemihaiguse varajasi tunnuseid.
See tuvastus ei tähenda veel, et ülitöödeldud toit tingimata haiguse märke esile kutsub, aga tugev seos kahe nähtuse vahel on olemas ja kohe kindlasti ei saa välistada, et see seos on põhjuslik.
Xiang Gao Shanghaist Fudani Ülikoolist ja ta kolleegid käsitlesid ülitöödeldud toitudena muu hulgas mitmesuguseid kastmeid, määrdeid, komme, küpsiseid, suhkrustatud või magusainestatud jooke, maitsestatud ja lisaainestatud singiviilukesi, kõiksugu vorstikesi ja muud seesugust.
Andmeid koguti enam kui 42 000 inimese kohta, keskmises vanuses 48 eluaastat, kellel uuringu alguses Parkinsoni tõbe ei olnud, ja nende jälgimist jätkati 26 aasta jooksul.
Neil mõõdeti regulaarselt tervisenäitajaid ja küsiti terviseküsimusi veel sinna juurde. Toitumisinfo pandi täielikult kokku küsitluste alusel.
Teadlased otsustasid saadud info põhjal, mitu portsjonit ülitöödeldud toitu inimene keskmiselt päevas oli söönud. Ühe portsjoni võis moodustada näiteks klaas limonaadi, peotäis kartulikrõpse, tükk pakendist võetud kooki või supilusikatäis ketšupit.
Toiduharjumuste alusel jagati inimesed siis viide rühma: kõige suuremad ülitöödeldud toidu sõbrad sõid seda päevas 11 portsjonit või rohkem, kõige üklskõiksemad kolm portsjonit või vähem.
Analüüs näitas, et kõige suurema ülitöödeldud toidu tarbimusega inimestel oli Parkinsoni tõve varajaste märkide ilmumise tõenäosus uuringuaja jooksul kaks ja pool korda kõrgem kui minimaalselt tarbinutel.
Nende märkidena tõlgendati muu hulgas kõhukinnisust, depressioonikalduvust, valu kehas, värvinägemishäireid, ülemäärast päevast väsimust ja lõhnatundlikkuse vähenemist. Ükski neist sümptomeist ei tähenda kindlat Parkinsoni tõve ohtu, aga uuringus hõlmatud inimeste arv oli sedavõrd suur, et sai seost leida küll.
Järeldus aga kõigile on küllap ikka see, et ülitöödeldud toitu tasuks suhtuda asjakohase ettevaatlikkuse või vähemalt teadlikkusega.
Uuringu tulemused on Gao ja kaasautorid avaldanud ajakirjas Neurology.
