Mõned koerad suudavad tuvastada Parkinsoni lõhna

Uus uuring kinnitab, et koeri on võimalik treenida Parkinsoni tõve lõhna tundma.
See, et Parkinsoni tõbi muudab inimese kehalõhna, tuli esmakordselt ilmsiks umbes kümme aastat tagasi ja seda ühe naise erakordse haistmismeele tõttu. Šoti meditsiiniõde Joy Milne tundis juba 12 aastat enne oma abikaasa ametlikku diagnoosi, et midagi on valesti: tal tekkis uus, ebatavaline lõhnataju. Hiljem selgus, et see oli seotud Parkinsoni tõvega.
Milne sai kuulsaks 2016. aastal, kui ta osales väikeses pilootuuringus, kus tuvastas ainuüksi t-särkide lõhna järgi õigesti kõik katsealused, kellel oli Parkinsoni tõbi. Tema ainus eksimus osutus hiljem siiski õigeks: vastaval inimesel diagnoositi haigus vähem kui aasta hiljem.
See pani teadlased küsima: kui üks inimene suudab Parkinsoni lõhna tajuda aastaid enne sümptomite avaldumist, kas siis treenitud koer suudaks seda samuti?
Koerte haistmismeel on tunduvalt tundlikum kui inimestel. Varasemad uuringud on näidanud, et nad suudavad lõhna järgi tuvastada stressi, koroonaviiruse nakkust ning isegi teatud vähivorme. Kui Parkinsoni tõvel on eristuv lõhn, võiksid koerad seda samuti ära tunda.
Viimase kümnendi jooksul on toimunud mitmeid eeluuringuid, mis seda võimalust kinnitavad. Ent sageli jäi teadmata, kuidas täpselt koeri treeniti või katsetati.
Viimases katses, mille viisid läbi Manchesteri ülikooli neuroteadlased koostöös organisatsiooniga Medical Detection Dogs, suutsid kaks koera edukalt tuvastada Parkinsoni tõvega seotud lõhnu. Samas jõudsid treeninguga lõpuni vaid kaks kümnest alustanud koerast ning kumbki ei olnud veatu.
Üks koer andis valepositiivseid tulemusi umbes kümnel protsendil juhtudest, teine vähem kui kahe protsendi ulatuses. Kokkuvõttes ületas koerte täpsus siiski juhuslikkuse piiri ja pakkus olulist tõestust, et Parkinsoni tõvele iseloomulik lõhn on olemas ja tuvastatav.
Kuna Parkinsoni tõve puhul puudub praegu varajane diagnoosivõimalus ning sümptomid võivad alata kuni 20 aastat enne, kui need muutuvad püsivaks ja arstideni jõuavad, siis on õigeaegne diagnoosimine võtmetähtsusega.
Uuring avaldati teadusajakirjas Journal of Parkinson's Disease.
Toimetaja: Sandra Saar


























