Teadusajakirjas Neurology ilmunud uuringu järgi võimaldab käte haardejõud ning nahaaluse rasva asukoht ennustada aju ja närvisüsteemi laastavate haiguste tekkeriski paremini kui üldisemad lihasjõu ja terve keha rasvasisalduse mõõtmised, vahendab ScienceAlert.

Teadurid analüüsisid Briti biopanga andmeid, mida koguti üheksa aasta jooksul ligi 413 000 inimeselt. Uuringu alguses oli osalejate keskmine vanus 56 aastat. Uurimisperioodi lõpuks tekkis dementsus enam kui 8200 uurimisalusel. Peamiselt oli see tingitud Alzheimeri ja Parkinsoni tõvest.

Need uuringus osalejad, kes säilitasid elu jooksul suhteliselt tugeva käte haardejõu, haigestusid mõnda aju kahjustavasse haigusesse kahanenud lihastoonusega osalistest neljandiku võrra harvem. Niisiis näib käelihaste seisund seostuvat tugevalt selliste haiguste tekkimise riskiga.

Analüüs näitas sedagi, et neile inimestele, kellel oli kätes rohkem rasva kui jalgades, pandi mõne neurodegeneratiivse haiguse diagnoos peaaegu viiendiku võrra sagedamini.

See ei tähenda muidugi, et käerasv ise taolisi haigusi põhjustab. Küll võivad rasvumisega seotud terviseprobleemid aju vananemist süvendada. Aju allakäiguga seotud haigusi põdenud patsiente oli varem tihti vaevanud ka südamehaigused või olid nad saanud insuldi. Aju verevarustust kahjustavad hädad on aga rasvumisega otseselt seotud.

Taolised rasked haigused muudavad märksa keerulisemaks ka lihastoonuse ja kehakaalu säilitamist. Uurimistöö autorid usuvad, et lihaseid treenides ja käerasva vähendamise nimel töötades saab neurodegeneratiivsete haiguste tekkeriski tõhusamalt vähendada, kui jälgides pelgalt kehakaalu.

Haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi kimbutavad praegu enam kui 60 miljonit inimest üle kogu maailma. Seoses elanikkonna vananemisega võib nende arv sajandi keskpaigaks kolmekordistuda. Seega on ülioluline leida viise riskitegurite maandamiseks ja ennetusvahendite väljatöötamiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.