Raport annab lootust poolte dementsusjuhtude edasi lükkamiseks

Ligi poolte dementsuse juhtumite avaldumise puhul mängib olulist rolli üks või mitu 14 riskitegurist, mida annab maandada, leiab rahvusvaheline ekspertpaneel oma värskes raportis. Töörühm osutab, et neile senisest rohkem tähelepanu pöörates annaks järgnevatel aastakümnetel uute diagnooside arvu märgatavalt vähendada.
Senisel kursil jätkates võib elada 2050. aastaks maailmas 153 miljonit dementsuse diagnoosi saanud inimest – ligikaudu kolm korda rohkem kui praegu. Kuna sündroomi saadavad sõltuvalt selle raskusest käitumis-, psüühika- ja mäluhäired ning ajapikku võivad kaduda isegi argioskused, tõotab see panna ühiskonnale märkimisväärse täiendava koorma. Lisaks kasvavatele riiklikele tervishoiukuludele mõjutab sündroom majandust ka kaudsemalt, sest diagnoosi saanud inimesi hooldavad sageli nende tööeas lähedased.
Ajakirja Lancet kokkupandud 27 maailma juhtivast dementsuseuurijast koosneva paneeli järelduste kohaselt tuleks seetõttu tegeleda terve elukaare ulatuses tõsisema ennetustööga. Ehkki dementsust kujutatakse massimeedias tihti millegi vältimatuna, suurenevad võimalust sündroomi tekkeks mitmed riskitegurid. Kokku saab ekpertkogu hinnangul 14 muudetava teguri arvele kirjutada nüüd 45 protsenti uutest dementsuse diagnoosidest.
Muu hulgas seostub suurema riskiga madal haridustase, kuulmiskadu, kõrge vererõhk, suitsetamine, ülekaalulisus, depressioon, vähene liikumine, diabeet, liigne alkoholi tarbimine, ajutrauma, õhureostus ja sotsiaalne isolatsioon. Võrreldes eelneva raportiga lisas ekspertkogu nimekirja ka madala tihedusega lipoproteiinide ehk nn halva kolesterooli kõrge taseme ja ravita jäänud nägemiskao. Lisateguritega seonduvad vastavalt seitse ja kaks protsenti uutest dementsuse diagnoosidest.
Riskide maandamiseks pakkus ekspertkogu kümmekond soovitust. Neist mõned on üldisemad ja nende järgmine aitaks vähendada teistegi haiguste riske. Muu hulgas on abi regulaarsest liikumisest, suitsetamisest ja liigsest alkoholi tarvitamisest hoidumisest ning vaimsest pingutusest keskeast, mis pea ilmtingimata haarama formaalsest haridust. Ühtlasi peaks kõrge halva kolesteroolitaseme korral võtma keskeas seda langetavaid ravimeid.
Teised soovitused seostuvad dementsuse eripäradega rohkem. Pigem riikliku tasandi sekkumist eeldavad abinõud näevad ette kõigile kuulmiskahjustustega inimestele kuulmisaparaatide ja kõigile nägemiskaoga inimestele sobiva ravi pakkumist, tervistkahjustava müra vähendamist ning kõigile lastele hea hariduse andmist.
Ekspertkogu raportiga samal ajal ilmunud uuringus vaatas teine töörühm, milline oleks taoliste sekkumiste mõju Inglismaale ja selle tervishoiusüsteemile. Muu hulgas leidis see, et dementsusega elatud aastate arvu vähenemise arvelt oleks võimalik säästa aastas ligi 4,75 miljardit eurot. Samas oleks inimesed ise sinna juurde tervemad ja elaksid kauem.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa