Raske mõttetöö ongi raske
Pingutust nõudev mõttetöö tekitab mõtlejas ebameeldivaid tundeid, selgus Hollandi teadlaste metaanalüüsist.
Tõstke käsi, kui teile meeldib mõni suurt vaimset pingutust nõudev vaimne väljakutse. Kes nüüd kätt ei tõstnud, pole üksi. Nagu osutavad Erik Bijleveld Radboud'i Ülikoolist ja tema kolleegid, ongi raske mõttetöö enamike inimeste jaoks raske ja ebameeldiv.
Sellise järelduseni jõudmiseks vaatas töörühm läbi 170 varasemat uurimust. Neis pidid inimesed lisaks kõigele muule aru andma, mida nad vaimutööd nõudva ülesande lahendamisest arvasid. Ühtekokku kajastusid seal üle 4500 inimese andmeid. Uuritavate seas oli nii tudengeid, tervishoiutöötajaid kui ka sõjaväelasi 27 riigist. Erinevat sorti mõttetegevusi käis uuringutest läbi ligi 360.
Varasemad teadustööd maalisid inimloomast üpris vastukäiva pildi. Inimesed võivad küll soostuda tegema vaimset pingutust nõudvaid tegevusi: näiteks õppima kasutama uut tehnoloogiat või harrastama mõttesporti. Ometi ei kaasne selliste tegevustega erilist naudingut.
Bijlveldi sõnul nähakse vaimses pingutuses voorust. Kannustavad ju ülemused alluvaid pingutama ja õpetajad õpilasi vaeva nägema. Pealtnäha kõik toimib: nii tööl kui ka koolis sooritavadki inimesed pigem raskemaid ülesandeid. Nii võiks oletada, et ajude ragistamine pakub neile naudingut.
Nagu kirjutavad uuringu autorid ajakirjas Psychological Bulletin, on taoline eelarvamus vale. Enamikele inimestele ei meeldi tegelikult vaimselt pingutada. Seda oletati juba varemgi, ent seni nappis väite tõestuseks andmeid.
Seejuures pole vahet, millisest inimrühmast või tegevusest käib jutt. Vaimne pingutus seostub igal juhul tavalisest sügavama ebameeldivustundega.
Väike erinevus tuli välja vaid kultuuride vahel. Aasia riikides tehtud uuringutes oli inimeste jälestus vaimutöö vastu pisut väiksem kui Euroopa või Põhja-Ameerika riikide elanikke hõlmanud töödes. Töörühm oletab, et Aasias harjuvad lapsed maast-madalast rohkem pingutama kui nende Euroopa ja Ameerika eakaaslased.
Kuna mõnikord on raske vaimutöö ikkagi möödapääsmatu, pakuvad autorid välja, kuidas teha see pisut vähem ebameeldivaks. Nimelt on abi, kui pakkuda inimestele pingutuse eest autasu. Võtkem ette kasvõi malemäng. Seegi nõuab üksjagu peamurdmist, ent šahhmati võidurõõm kaalub pingutuse üles. Ehk on ka argistest pingutustest midagi võita?
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik