Minutiloeng: looduses liikumine turgutab lisaks kehale ka aju
On vana tõde, et istumine tapab. Liikumise vajalikkusest ja sellest, miks eelistada seejuures looduskeskkonda, räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Mihkel Kangur.
Kas pole kummaline, et enamus nendest tegevustest, kus me peame rakendama mõttetööd, teeme istudes. Laps on kooliküps, kui suudab 45 minutit ühe koha peal istuda. Teadlane veedab enamiku oma tööajast projektitaotluseid ja aruandeid kirjutades ning töö ei lõppe enne, kui oma tulemused on vormistanud teadusartikliks. Koosolekud toimuvad üldjuhul istudes. Parlamendi töö vormi nimetataksegi istungiks. See on aga täiesti vastuolus meie keha ülesehitusega.
Mida vähem keha liigub, seda kehvem on aju verevarustus, seda vähem saab aju hapnikku ja seda väiksemad on vaimsed võimed. Uuringud on näidanud, et inimestel, kes on liikunud päevas rohkem kui 4000 sammu, on õppimise, mälu ja kognitiivsete funktsioonide eest vastutavas ajupiirkonnas – hipokampuses – tervem ajukude. Vananemisega kaasneb selle ajupiirkonna kahanemine, mis suurendab dementsuse riski.
Kaasaja uuringute kohaselt pole sealjuures üldse vähetähtis, millises keskkonnas me liigume. Looduses liikumine ei ole kasulik mitte ainult puhtama õhu ja vähema müra tõttu. Mitmed teadusuuringud on näidanud, et meie ajule on kõige meeldivam puhata sellises keskkonnas, kus ta saab kogeda fraktaalsust. Fraktaalsus on enesesarnasus, see tähendab, et mingi struktuuri üksikosad on sarnased tervikule.
Üha enam linnastuvas maailmas puhkavad inimeste silmad üha harvem fraktaalsetel mustritel, sest linnade arhitektuuris selliseid mustreid ei leidu. Fraktaalseid mustreid võime aga kõige enam leida looduses. Puuoks meenutab puud ennast. Fraktaalsust võime leida aga ka lilledest, pilvedes ja korallides.
Kui meie aju registreerib fraktaalsust, kaasneb sellega stressitaseme langus. Haiglas paranevad inimesed kiiremini, kui haigla aknast paistavad puud. Abi on isegi loodusfotodest.
Seetõttu ongi matkamine ja looduses liikumine üks tore asi, sest sellega kaasneb topeltannus hoolitsust meie ajule. Lisaks füüsilisele liikumisele ja aju verevarustuse parandamisele aitab see ka parimal viisil puhata ja taastuda.
Tee enda ajule heategu ja harjuta endale harjumus iga päev käia looduses. Selleks ei pea sugugi kaugele minema, lähim park või loodusmaastik on kõigile eestimaalastele väikese jalutuskäigu kaugusel. Nagu Fred Jüssi on öelnud: "Kui tahad midagi leida, käi mööda vana rada." Loodus on pidevas muutuses, sa võid leida iga päev midagi uut ja ilusat.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa