Nõrk elektrivool võib tugevdada platseeboefekti
Platseeboefekti korral paraneb tervis mitte ravimi enda tagajärjel, vaid ootusest, et manustatud ainel on tervist parandav toime. Hiljutises uuringus näitasid teadlased, et platseeboefekti on võimalik aju elektrilise stimuleerimise kaudu suurendada. Tulemusest võib tulevikus kasu olla näiteks kroonilise valu ravimisel.
Platseefoefekti vastand on notseeboefekt. Sellel korral tunneb inimene ennast halvemini, sest ta usub, et talle on antud ainet, millel on tervist kahjustav toime, kuigi tegelikkuses sellel sedalaadi omadused puuduvad.
Charlestownis asuva Massachusettsi üldhaigla valuteadlane Jian Kong tegi kolleegidega enda sõnul hiljuti esimese katse, kus proovis platseeboefekti tugevdada ja notseebo mõju pisendada inimeste ajuaktiivsuse mõjutamisega.
Inimeste ootustega mängimiseks paluti 81 katsealusel lebada magnetresonantstomograafi torukujulises skanneris, kus kõrvetati elektroodidega nende käsivarsi. Seejuures öeldi osalejatele, et nende kätele määritakse kolme sorte kreeme: sellist, mis peaks valu tuimestama, neutraalset ja valuaistingut võimendavat kreemi. Tegelikkuses olid kõik kreemid samasugused ja ilma erilise toimeta, kuigi erinevat värvi.
Testis osalejad raporteerisid, et nad tundsid väiksemat valu piirkonnas, kuhu oli määritud tuimestavat kreemi ja suuremat valu seal, kuhu oli määritud valu suurendavate kreemi. Tegemist oli ootuspäraste platseebo- ja notseeboefektidega.
Enne kirjeldatud teste stimuleerisid teadlased magnetimpulssidega osade katsealuste ajusid. Selle jaoks kinnitati pea külge kaks elektroodi, mis tekitasid ajurakkude käitumist mõjutava nõrga elektrilise impulsi.
Täpsemalt mõjutati otsmikusagara esiosas paiknevat piirkonda, mis osaleb platseebo- ja notseeboefekti tekitamisel. Teadlased saatsid ajju kahte tüüpi elektrilisi laineid: positiivset anodaalset voolu, mis tõstab ajurakkude singaalide aktiivsust, ja negatiivset katoodset voolu, mis seda vähendab.
Katsealused, kelle aju oli stimuleeriti katoodse vooluga ja kelle käsi kuumutati kohtades, kus pidi olema valu tuimestav kreem, kogesid suuremat platseeboefekti kui need, kelle ajusid ei mõjutatud. Nende jaoks aga, kelle ajusid oli stimuleeritud anodaalse vooluga, vähenes valikkust tõstva kreemi notseeboefekt.
Kuigi uuringus osales vähe inimesi ja inimesed kogevad platseeboefekti erinevalt, on teadlaste sõnul tulemused lootustandvad. Näiteks usuvad nad, et platseefoefekti tõhustamine aju mõjutamise kaudu võib tulevikus aidata kroonilise valu käes vaevlevaid patsiente.
Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Juhan Hellerma