Uuringus vaatasid autorid läbi erinevate koroonavaktsiinide toime uurimiseks korraldatud kliinilisi katseid. Kontrollrühmaga läbiviidud katsetes kurtis ebameeldivate kõrvalmõjude üle 35 protsenti soolvee ehk platseebo saajatest. Ehtsat vaktsiini saanutest andis peale üht doosi kõrvalmõjudest teada aga 46 protsenti inimestest. Peale teist doosi teatas kõrvalmõjudest 32 protsenti platseebo- ja 61 protsenti vaktsiinisaajatest. Soolvett saanud inimesed kurtsid enim peavalu, väsimuse ja valu üle, vahendab The ScIentist.

Platseeboefekt tähendab tavaliselt, et väidetav ravim aitab haige sümptomeid leevendada, kuigi tegelikult see vastavat toimeainet ei sisalda. Enesetunnet parandavad hoopis inimeste enda ootused. Efekt võib toimida ka vastupidi ehk kutsuda patsiendil esile sagedamini esinevate kõrvaltoimetele vastavaid seisundeid. Sel juhul nimetatakse seda notseeboefektiks.

Murest murtud?

Uuringu autorid vaatasid läbi andmed erinevate koroonavaktsiinidega tehtud 12 kliinilise katse kohta. Nad võrdlesid, kui palju esines katsetes vaktsiini ja platseebo saajatel nii üldisi kõrvaltoimeid, nagu palavikku, peavalu ja nõrkust, kui ka piirkondlikumaid kõrvalmõjusid, nagu valu ja turset süstekohal. 

Uurijad märkasid, et vaktsiinisaajatel esines mõlemat tüüpi kõrvalmõjusid soolveesaajatest sagedamini. Eriti tuli vahe esile peale teist doosi, kui üldisi kõrvalmõjusid esines ehtsa vaktsiini saajatel kaks korda tihedamini. Samas märkas töörühm, et 76 protsenti üldistest kõrvalmõjudest esimese doosi järel ja 52 protsenti teise doosi järel võivad olla seotud notseeboefektiga.

Leid viitab, et paljusid pealtnäha koroonavaktsiiniga seostuvaid kõrvalmõjusid ei pruugigi esile kutsuda vaktsiini koostisosad. Autorid kirjutavad, et asi võib sageli olla hoopis inimese ärevuses, muretsemises, ootustes ja tõsiasjas, et ta seostab oma muid tervisemuresid või -seisundeid vaktsiiniga.

Uuringu autori Ted Kaptchuki sõnul leiab üldisi sümptomeid, nagu peavalu ja väsimust, paljude koroonavaktsiinide infolehtedelt kõige sagedasemate kõrvalmõjude nimekirjast. Nüüd selgus, et just need sümptomid kipuvad olema notseeboga seotud.

Kaptchuki sõnul viitavad tulemused, et infolehtedelt kõrvaltoimete kohta lugedes võivad inimesed panna oma argiseid levinud tundmusi ja seisundeid vaktsiini süüks. Loetu võib teha inimesed nii ärevaks ja murelikuks, et nad muutuvad oma kehataju iseärasuste suhtes ülitundlikuks.

Uurijate sõnul on väga oluline avalikkust koroonavaktsiinide notseeboefektist teavitada, sest see võib tuua vaktsineerima ka seni võimalikke kõrvaltoimeid kartnud inimesi.

Vaatamata võimalikule notseeboefektile on Kaptchuki sõnul eetiliselt oluline uuringuosalisi, avalikkust ja patsiente mistahes ravimi kõrvaltoimetest teavitada. Ehkki paljud teadlased leiavad, et patsientide ärevuse huvides võiks neile vähem võimalikest kõrvaltoimetest rääkida, peab Kaptchuk sellist lähenemist valeks ja pooldab ausaid selgitusi.

Uuring ilmus ajakirjas JAMA Network Open.