Ülevaateuuring: rahvalike pohmelusravimite mõju vajab veel tõestust
Briti teadlased vaatasid läbi rea rahvasuus tuntud kassiahastuse ravimite uuringuid ja tõdesid, et nende toimel pole teaduslikku alust. Kõige paremini näis toimivat nelgiekstrakt, kuid sellele pühendatud töödes oli uuritavaid väga vähe.
Nii mõnigi inimene on end aasta esimesel hommikul leidnud olukorrast, kus pea lõhub valutada, keel meenutab kareduselt uksematti, toit alla ei lähe ja eilne päev tundub üleüldse kahetsusväärsena. Kuigi pohmeluse vastu igatseb nii mõinigi inimene kiiret ravi, osutavad uuringud, et enamik rahvalikke nippe ei toimi, vahendab The Guardian.
Rühm briti teadlasi vaatas läbi varasemad teadustööd 23 erineva aine kohta, mis väidetavalt ennetavad või leevendavad kassiahastust. Ülevaade näitas, et ühegi niinimetatud rahvaravimi toime kohta ei leidu palju teaduslikke tõendeid.
Ilmnes, et uuritud ainetest leevendas mingilgi määral üldisi pohmeluse sümptomeid ainult seitse. Katseisikud hindasid nende puhul oma pohmelusesümptomite tõsidust madalamalt kui platseeboainet proovides. Seitsmest toimivaks hinnatud ainest toimisid katseisikute sõnul kõige paremini nelgiekstrakt, põletikuvastane ravim tolfenaamhape ja püritinool ehk omavahel ühendatud kaks B6-vitamiini molekul.
Hindamisskaalal tähendas 100-protsendine tulemus väga halba enesetunnet. Sel juhul olid inimesel kõige rängemad võimalikud pohmelusetunnused. Katseisikud, kes olid joomise ajal sisse võtnud nelgiekstrakti kapsli, hindasid oma pohmellisümptomeid keskmiselt 19 protsendiga. Samas pidasid selle asemel soolvett sisaldanud kapsli ehk platseebo võtnud inimesed oma pohmelli 43 protsendi vääriliseks.
Ehkki sedasorti arstimite tarvitamine on uurijate sõnul pigem ohutu, tuleks nende tegelikku toimet palju põhjalikumalt uurida. Näiteks osales nelgiekstrakti katses ainult 16 inimest ehk mõju võis olla võrdlemisi tugev puhtalt kokkusattumuste tõttu. Kui piisavalt kaua münti visata, võib tulla kull ka kümme korda järjest.
Roberts ja kolleegid kirjutavad oma töös, et vaatasid kokku läbi 21 varasemat uuringut, mis kõik hindasid ühtekokku 386 osaleja puhul erinevaid rahvalikke pohmelusravimeid. Sellegipoolest märkasid uurijad teaduskirjanduses üllatavaid puudujääke. Robertsi sõnul võivad valuvaigistid, nagu aspiriin või paratsetamool, küll kassiahastust leevendada, kuid kumbagi neist pole selle nurga alt juhuslikustatud katsetega uuritud.
Ülevaateuuringul on vajakajäämisi veelgi. Autorite sõnul osalesid kaheksas läbivaadatud uuringus ainult mehed. Samuti ei osalenud üheski töös üle 65-aastased inimesed. Selgusetuks jäi seegi, kas ühes riigis saadud tulemused kehtivad mujalgi.
Pealekauba osutab töörühm, et mitme varasema töö mõõtmistulemustes esines märkimisväärselt palju ebatäpsust. Lisaks osales neljas viiendikus läbivaadatud töödest vähem kui 30 uurimisalust.
Robertsi sõnul on pohmelust ennetada parem kui ravida. Kõige mõistlikum oleks tema sõnul kas alkoholist hoiduda või tarvitada seda mõõdukalt. Kellel siiski on plaanis rohkem juua, soovitab Roberts vett või muud mittealkohoolset vahele juua, kuigi raudkindlalt see kassiahastust ära hoida ei pruugi. Ülevaateuuringu valguses võiks juua plaaniv inimene Robertsi sõnul hankida ka pudelikese nelgiekstrakti.
Uuringuga mitte seotud Imperial College Londoni professori David Nutti sõnul aitab pohmelust vältida vaid see, kui vähem juua või eelistada alkoholivabu alternatiive. Ta lisas, et kassiahastus on arvatavasti kõige vähem uuritud levinud tervisemure, mis läheb näiteks Ühendkuningriigi majandusele igal aastal maksma umbes üle kümne miljardi naela.
Teadustöö ilmus ajakirjas Addiction.
Toimetaja: Airika Harrik