Kõik mida oled tahtnud jaanipäeva kohta teada, aga pole julgenud küsida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaanipäev Stroomi rannas
Jaanipäev Stroomi rannas Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Jaanipäevaga seoses võib tekkida palju lihtsaid küsimusi, millele võib-olla igaüks vastata ei oska. Et vajalikud küsimused saaksid vastuse, pöördus ERR Novaator seitsme Eesti teadlase poole, kes vastasid lihtsatele, kuid olulistele küsimustele, mis jaanipäevaga seostuvad.

Miks me tähistame jaanipäeva?

Vastab folklorist Marju Kõivupuu

Jaanipäev on meie tähtpäevade aastaringis jõulude kõrval teine tähtis, meeleolukas ja traditsioonideküllane rahvakalendripüha. Jaanilaupäeva lahutamatu kaaslane on jaanituli – süüdatud igiammustel aegadel päikese ülistuseks ja inimese rõõmuks, maagiliseks puhastuseks. 

Maagiline jaaniöö on täis imesid ja salapära, lootust ja ootust. Usuti, et jaaniööl on liikvel nii head kui ka kurjad jõud, seetõttu on olnud jaaniöö seotud arvukate maagiliste toimingutega, millest enamik on rahvusvahelise sisuga.

Mõni otsib jaaniööl sõnajalaõit või siilipopirohtu, mõni härmaruses helendavaid jaaniussikesi. Ja sestap kuivatab just jaaniööl vanakuri oma raha, seda inimeste tehtud jaanitulede valguses. Lihtsurelikul ei maksa selle varanduse järele kätt küünitada, tema käes muutub saatanlik kuld ja hõbe pohmelusest ärgates ikka lepalehtedeks või loomasõnnikuks.

Aegade jooksul on jaanipäeva tähistamisele lisandunud õige mitu kihti – ürgne suvise pööripäeva tähistamine lõkke süütamise, rituaalide, maagiliste toimingute ja lauludega, kristlik kontekst ning Eesti ajalugu silmas pidades ka isamaaline tähtsus ja tähendus. Pikemat artiklit loe siit.

Mis on pööripäev?

Vastab astrofüüsik Laurits Leedjärv

Vahetult enne jaanipäeva on suvine pööripäev, kui on aasta kõige lühem öö. Niisuguse protsessi seletamiseks on oluline alustada sellest, et Maa ööpäevase pöörlemise telg on kuidagi kummaliselt viltu, selgitas Leedjärv. "Tasand, mille määrab maakera ekvaator või selle mõtteline pikendus taevas, ei lange kokku selle tasandiga, milles Maa oma aastase tiiru ümber Päikese teeb. Seda viimast nimetatakse ekliptika tasandiks," mainis Leedjärv ja lisas, et nende vahel on nurk umbes 23,5 kraadi.

Kevadisel ja sügisesel pööripäeval on Päike täpselt taevaekvaatoril. Suvine pööripäev ehk täpsemalt suve algus on see hetk, mil Päike on kõige kõrgemal ekvaatori kohal.

"Meie põhjamaises taevas püsib Päike siis kaua horisondi kohal ja läheb öösel vaid mõneks tunniks sellest allapoole. Pärast pööripäeva hakkavad päevad jälle lühenema, et sügise alguseks ööga ühepikkuseks saada," lausus astrofüüsik. Talvisel pööripäeval on Päike taevaekvaatorist 23,5 kraadi allpool.

Siiski selgitas Leedjärv, et kõik eelnev jutt käib Maa põhjapoolkera kohta ning lõunapoolkeral on kõik täpselt vastupidi, talv algab seal 20. või 21. juunil.

Maa, Uraani ja Veenuse pöörlemise telg. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Mis juhtub kui olla kuumas saunas ja tormata külma vette?

Vastab arstiteadlane Eero Vasar 

Paljud inimesed käivad jaanipäeval saunas. Eesti arstiteadlane Eero Vasar lausus, et kindlasti on sisenemine kuuma sauna stressi-laadne kogemus."Eriti nende jaoks, kes seda esimest korda teevad ja kellel puudub eelnev kogemus. Käivitub sümpatoadrenaalne süsteem, mis esialgu suurendab südame löögisagedust ja tõstab mõnevõrra vererõhku," selgitas Vasar. Kuumas saunas olles saabub ajusse signaal soojasensoritelt, et kuumas keskkonnas kohastumiseks tuleb meil hakata tegelema organismis üha suureneva soojahulga äraandmisega.

Olulisim ja efektiivseim mehhanism sooja äraandmisel on higistamine. "Higistamine on efektiivne siis kui higi nahapinnalt ära aurustub. Suuresti sõltub see sellest, kas me viibime kuiva või niiske õhuga saunas. Ülekuumenemine leiab aset väga niiskes saunas palju madalamal temperatuuril kui kuiva õhu tingimustes. Seega kui higistamine ei ole piisavalt efektiivne sooja äraandmisel, siis hakkab kehatemperatuur tõusma," ütles Vasar ja lisas, et uuringutes on leitud, et üks tund soome saunas 80 °C juures tõstab kehatemperatuuri 1 °C võrra ja selle aja jooksul kaotatakse 0,5–1 liitrit higi.

Ilmaprognooside kohaselt tundub saabuv jaanipäev olevat rohkem suvine, mis tähendab, et tiikides ja järvedes on veetemperatuur pigem 20 °C kui vähem. "See on selline temperatuur, mis asub meie tavaelu komforditunde (mugavustunne – toim) alumisel piiril, mitte aga ei kutsu esile ebameeldivat külmatunnet," selgitas Vasar.

Kui soojas saunas olnud inimene tormab vette, siis vesi kui hea soojusjuht hakkab inimeselt sooja üle võtma. Inimese nahas aktiveeruvad külmasensorid ja ühtlasi suureneb koormus südamele ja tõuseb märgatavalt vererõhk. "Üldiselt selline protseduur, kui sellega ei kaasne väga tõsiseid veresoonkonna häireid ja rohket alkoholi tarvitamist, mingit olulist riski terve inimese jaoks ei kujuta. Olukord on mõnevõrra teistsugune nulli lähedaste temperatuuride puhul," mainis Vasar.

Kui minna saunast jääkülma vette, tekib veelgi olulisem vererõhu tõus, mis eelsoodumusega inimestel võib tingida südame rütmist väljaminekut ja südame seiskumist. Eriti ohtlik on jääkülma vette pea ees sukeldumine, mis võib kaasa tuua eelsoodumusega inimestel südame pärgarterite väga tugeva ahenemise.

Mõistlik saunatamine koos järgneva mõõduka karastamisega on Vasara sõnul igati tervist väärindav protsess. Samuti on tähtis, et esimese saunas käimise ajal ei võeta sellest maksimumi. "Tark ei torma kehtib ka saunas. Samuti ei ole saun koht, kus igal võimalikul juhul kontrollida lause "in vino veritas" (veinis peitub tõde – toim) paikapidavust," lausus Vasar.

Mis juhtub kui tarbida liiga palju alkoholi?

Vastab kohtuarst Marika Väli

Jaanipäeval võib juhtuda, et inimesed tarbivad pidumeeleolus liiga palju alkoholi. Kohtuarst Marika Väli selgitas, et alkoholi mõju inimese organismile oleneb paljudest teguritest, näiteks joomise tempost samuti imendub tühja kõhuga alkohol kiiremini.

"Alkoholi mõju oleneb ka joogi kangusest see tähendab, et kanged alkohoolsed joogid imenduvad kiiremini ja seetõttu põhjustavad nad ka kiiremini joobe seisundi, seetõttu on soovitav juua lahja alkoholi," lausus Väli. Alkoholi tarbides soovitatakse vett vahele võtta seetõttu, et etanool lahustub veega. "Etanool on veest väiksema tihedusega ja seguneb veega igas vahekorras," lisas Väli.

Alkohol mõjutab üldiselt kõiki organismi funktsioone. Alkoholi tõttu väheneb reaktsiooni kiirus, häiritud koordinatsioon ja mälu. "Mõõdukal tarbimisel on etanoolil meeldiv ja uinutav mõju. See lubab inimesel pingeid maandada ja lõõgastuda – seetõttu ongi alkohol hinnatud ja ihaldatud," mainis Väli. Alkoholi tarbimise enamlevinud põhjusteks on pingete ja stressi leevendamine, lõõgastumine ning hea meeleolu tekitamine. Hetkelise lõõgastuse tõttu unustavadki paljud inimesed tegelikud riskid.

  • 0,5–0,6-promilline joove. Tekib kerge lõdvestumise tunde ja enamusel muutub ka meeleolu paremaks. Emotsioonid võimenduvad (hea tuju, kerge eufooria jm). Samas võib mõtlemisvõime häiruda ja inimene võib muutuda ettevaatamatuks.
  • 1,0–1,5-promilline joove. Võib  häiruda juba tasakaal, motoorsed võimed, kõneselgus, nägemine ja kuulmine. Mõni võib tunda eufooriat ja mõned võivad muutuda agressiivseks.
  • Üle 1,5-promilline joove. Inimesel puudub tasakaal, tal esinevad raskused rääkimise ja kõndimisega. Eufooria võib asenduda juba ebameeldivate tunnetega, näiteks ärevus, rahutus jm. Rohkem kui 1,5-promilline joove tekib, kui tarbida näiteks 5–6 pudelit õlut kangusega 4,7% või siis pudel lahjat veini.
  • Üle 2-promilline joove. Sellise joobega inimene ei saa asjadest hästi aru, on segane, võib vajada abi kõndimisel. Võib tekkida ka iiveldus ja oksendamine (see võib muidugi tekkida ka varem). Edaspidine käitumine oleneb juba inimese iseärasustest: kes jääb lamama, kes on segaduses (ei saa aru, mis teeb) ja, kes võib isegi kaotada teadvuse ja vajada arstiabi.
  • Üle 3,5-promilline joove. Niisuguse joobega (500 ml viina) võib tekkida hingamise seiskus, kooma ja saabuda ka surm.

Mis juhtub kui korraga liiga palju süüa?

Vastab eksperimentaalpsühholoogia teadur Uku Vainik

Söömine on eluliselt vajalik tegevus. Samuti on söömine sotsiaalne tegevus – sööme teistega koos, kas lõunalauas või tähtpäevadel. Jaanipäeval või ka mõnel muul tähtpäeval võime toiduga liialdada. "Selle tulemusena võib meil tekkida ebamugav tunne kõhus. Tihti järgnevad ülesöömisele ka negatiivsed muremõtted ja enesekirumine, et "jälle ei suutnud ennast kontrollida!"," mainis Vainik.

Sageli tuuakse toiduga liialdamise põhjuseks nälg või hea isu. "Toronto ülikooli teadlased Peter Herman ja Janet Polivy on näidanud, et oma roll on ka sotsiaalsel normil. Sotsiaalse olendina ei taha me erandina silma jääda ja automaatselt sööme teistega samamoodi," selgitas Vainik.

Kui kõik meie ümber söövad palju, siis kipume ka ise liialdama. Samas võib olla ka vastupidist käitumist. "Ühes katses sõid 24 tundi näljas hoitud inimesed ikka vähe, kui nende kaaslane ka vähe sõi," lausus Vainik. Kui kõik liialdavad, aga ise väga ei taha liialdada, siis kuidas sellise olukorraga toime tulla?

Vainiku sõnul on üks variant püüda oma pidulistega kokku leppida, et on olemas söömise aeg ja muude tegevuste aeg. "Söömine ja joomine ei pea olema jaanilaupäeva põhitegevus. Võib näiteks ka laulda, juttu rääkida ja murumänge teha," mainis ta. Kui kõik vähem söövad, on ka kõigil lihtsam mõistlikkuse piiresse jääda.

Teine variant on proovida oma käitumist sättida päriselt nälja järgi mitte teiste järgi. "See pole kindlasti lihtne, sest toitu pakutakse ja paljusotsiaalne norm on rohkem süüa. Kui midagi väga meeldib, tasub taldrikule tõsta ainult natuke – pärast saab juurde võtta," märkis ta.

Kolmas variant on teadlikult lasta end olukorraga kaasa viia. "Tegelikult pole ju aeg-ajalt liialdamine probleem. Peaasi, et pidusöök ei muutu igapäevasöögiks ja igapäeva harjumuseks," selgitas Vainik ja lisas, et kui lubada endale mõnda ülesöömiskorda, siis pole sellest loodetavasti ka suurt stressi.

Miks sääsed meid söövad?

Vastab entomoloog Tiit Teder

Mõnusa suveõhtu hulka kuuluvad tavaliselt ka sääsed. Entomoloog Tiit Teder selgitas, et sääsk imeb verd täpselt samal põhjusel nagu hunt murrab metskitsi või toonekurg konni. "Iga loom peab ellujäämiseks ja sigimiseks toituma. Iga liik teeb seda vastavalt oma evolutsioonilistele kohastumustele," selgitas ta.

Teder täpsustas, et verd imevad ainult emased sääsed, isased toituvad õitel nektarist. Kui sääsk verd ei ime, siis ta järglasi ei saa, kuid veri ei pea olema inimese oma. "Seejuures enamasti ei olegi, suurem osa sääski saavad oma vere kätte pigem teistelt imetajatelt. Doonoriteks kõlbavad hästi ka koerad ja kassid," lisas ta.

Sääserohkust saab mingil määral ennustada nii ajas kui ka ruumis. Vastsetena arenevad sääsed magevees, eriti hästi sobivad neile sellised veesilmad, kus nende looduslikud vaenlased – eeskätt kalad – puuduvad. "Heaks kasvulavaks on kodused tiigid, aga munast verdimeva valmikuni areneb sääsk ka vihmaveetünnis, vett täis harvesteri rööpas või veidi sügavamas vihmaveelombis," sõnas Teder.

Mida lumisem talv, mida vihmasem kevad/suvi ja mida rohkem ajutisi või püsivaid veekogusid, seda rohkem on ka sääski. Samuti on soojus putukatele oluline: soojemad suved on üldiselt sääsesemad. "Eks me muidugi ise ole ka soojema ilmaga sääskedele paremini eksponeeritud. Eestis on kokku üle 30 liigi verdimevaid sääski, siis seda lootust, et neid millalgi üldse liikvel pole, paraku ei ole," mainis Teder.

 

Miks sõnajalg ei õitse?

Vastab Tallinna Botaanikaaia vanemteadur Ruth Aguraiuja

Sõnajalg ei õitse, sest ta pole õistaim. Sõnajalg on eostaim ja levib eoste abil ning eosed arenevad sõnajala lehtedel. Eostaimed ja õistaimed on arengulooliselt erineva elukäiguga taimerühmad. "Minu jaoks on sõnajalaõie otsimise sügavam tähendus igatsuses imetabase järele. Kel elus õnne, see vahest kogebki nii otsimist kui leidmist," lisas Aguraiuja.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: