Ilmateadlane: jaanipäev tuleb kuiv, aga jahe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Kuna aasta jooksul saab mingis piirkonnas kokku olla õhusooja vaid teatud hulk kraade, tõotab soe talv jahedat suve. Soe juuni tähendab aga jahedat suve lõppu. Tänavune jaanipäev tõotab seega tulla kuiv ja päikeseline, ent jahe, rääkis ilmateadlane Jüri Kamenik.

"Kuna talv oli rekordiliselt soe, olid algselt prognoosid sellised, et tuleb soe suvi. Kõik suvekuud olid arvutatud keskmisest võib-olla kaks-kolm, isegi neli kraadi soojemaks. [...] Siis tuli 3. aprillil äikesepuhang," kirjeldas Jüri Kamenik saates "Huvitaja". Ilmateadlase sõnul tähendab aprilliäike, et suvi on mokas. Põllumehe suve võib aprilliäike rikkuda põuase ilmaga, puhkaja suve aga rohkete sademetega.

Nimelt ei pruugi kevadise äikese järel suvel äikest kuigivõrd olla. "Üldiselt äikese vähesus tähendab ühte või teist äärmust," jätkas Kamenik. "Jahe ja sajune või kuum ja põuane – miks see seos selline on, ma täpselt ei tea, aga 60 aasta andmete pealt oli seda näha." Teadlane avastas aprilliäikese ja suveilma seose vaadates Leedu ilmaandmeid, kuid tema sõnul kehtib sama seaduspära ka Lätis ja Lõuna-Eestis. "Kui neis paigus on ikka aprillis kaks-kolm äikesepäeva, siis on suvi väga kahtlane," tõdes ta.

Soe juuni toob jaheda suve

Jüri Kameniku sõnul ei tõota soe juuni puhkajatele head, sest kõik soojad suveilmad saavad siis juunis nii-öelda ära kasutatud. "Mõned usuvad, et aastas peame saama kindla soojushulga. See kindel soojushulk käib plusskraadide järgi. Kui talvel on kogu aeg +5 ja +10, tuleb ju päris suur soojussumma ja suveks ei jäägi soojust," ütles teadlane.

Tänavuse sooja talvega kogunes detsembrist märtsini teadlase sõnul 200–300 kraadi sooja. Arvestades, et siinmail on aastas soojusressurssi umbes 2000 kraadi jagu, kasutas varakevad juba osa suvesoojast ära. Mida soojemaks kujuneb omakorda juuni, seda vähem sooja jagub ülejäänud suvesse.

"Kui võtta juuni teiste suvekuudega võrdluseks, siis ega sellist asja meil ei ole, et kõik kolm suvekuud on keskmisest tunduvalt soojemad," ütles Kamenik. "Kas on keskpärane või jahe juuni ja kaks sooja suvekuud või on väga soe juuni ja Harju keskmised juuli-august või on nad üldse jahedad ja sajused."

Aprilliäikese järel jälgis Kamenik tähelepanelikult mai-ilma. Mõned 25-kraadise temperatuuriga päevad mai alguses oleksid tähendanud külma suve. Teadlase kergenduseks oli mai algus aga jahe ja kohati sadas toona lundki. "See säästis natuke neid soojusressursse," ütles ta.

Lähipäevad toovad kuuma, jaanipäevaks on soe läbi

"Praegune prognoos on selline, et järgmised kaks-kolm päeva on soojad ja paistab, et tuleb vihma ja äikest. Rohkem vist küll alates homsest [16. juunist – toim.]. Siis suureneb äikeseoht juba kõikjal ja peaks ka vihma tulema," seletas Jüri Kamenik. Vihm on tema sõnul tervitatav, sest näiteks Loode-Eestis on tuleoht praeguse põuaga tõusnud.

Alates 18. juunist jõuab Kaspia mere äärest Eesti kohale troopiline õhumass, mis kergitab õhutemperatuuri eeldatavasti üle 30 kraadi. Kameniku sõnul jääb see püsima vähemalt nädala lõpuni. Samas on pärast nädalavahetuseks oodata ida ja kagu poolt tugevaid tuulepuhanguid. Uuel nädalal läheb ilm jahedamaks ning 24. juuniks on soe selleks korraks läbi.

"Mingisugune õhumassivahetus toimub 24. juunil," tõdes Kamenik, kuid lisas, et ajaga võib prognoos veidi muutuda. "Kas me see aasta saame tegelikult kuiva jaanipäeva? Vot ei tea. Eilsed prognoosid näitasid küll päikeselist ja kuiva, aga mitte eriti sooja jaanipäeva."

Euroopa prognoosimudel ennustab 24. ja 25. juuniks Eesti kohale madalrõhulohku. See tähendab, et sajab vihma. Samas on õhumass ööl vastu 25. juunit Kameniku sõnul soe.

"Kahe Eesti päevad"

Eesti jaguneb ilmastikult Jüri Kameniku sõnul kaheks. Loode-Eestis ja saartel ning Peipsi ääres ja Kagu-Eestis võib ilm kõikuda lumesajust suvesoojani.

"Näiteks ütleme, saartel ja Loode-Eestis on vihmane, tuuline jahe, aga näiteks Peipsi ääres on üle 30 kraadi sooja ja päike paistab," seletas Kamenik. "Talvel võib olla ka vastupidi: soe on Hiiumaal, +3 kraadi, ja samal ajal näiteks kagunurgas Räpina kandis on -30 kraadi."

Anomaalsed piirkonnad on teadlase sõnul näiteks ka Laupa piirkond Kesk-Eestis ning Peipsi ja Võrtsjärv. Äikest esineb neis piirkondades vastupidiselt muule Eestile. "Venemaal võivad tohutud äikesed möllata, aga need äikesed mitte kuidagi pääse üle Peipsi järve," märkis Kamenik. Samas on Eestis piirkondi nagu Simuna, kus äikesepäevi on keskmisest rohkem.

Sellisele jaotusele mõeldes soovitab ilmateadlane head ilma otsival suvitajal eelistada Loode-Eestit. "Pakri kant näiteks või Nõva kant, Dirhami – need kohad võiksid olla sellised, kus on suurem lootus, et ilm on ilus," ütles ta.

 

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: