"See on kahtlemata pidupäev, sest oleme teistega võrreldes väga heas kohas, aga samas paneb see tööle ka äratuskella. Kümne aasta vaates on PISA tulemused igal pool langenud. Meil on olukord parem ja pilt ei ole nii järsk, kuid Eesti jaoks kõige paremad tulemused olid tegelikult 2018. aastal," sõnas Gunda Tire, haridus- ja noorteameti (Harno) rahvusvaheliste uuringute juht.

OECD korraldab PISA teste iga kolme aasta tagant, et hinnata 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi. Eestis lahendavad teste enamasti üheksanda klassi õpilased. Erinevalt klassikalistest eksamitest ei mõõda PISA mitte niivõrd seda, kui hästi on õpilased riikliku õppekava selgeks saanud, vaid annab aimu, kas noor suudab matemaatikas, loodusteadustes ja funktsionaalses lugemises omandatud teadmisi päriselus rakendada. See annab riikidele selge vastuse, kas nende haridussüsteem toodab pigem mälumängureid või päris probleeme lahendada oskavaid kodanikke.

Maailmaga kaasas käimiseks hindasid OECD eksperdid sel korral esimest korda arvutusliku probleemilahenduse võimet.

Eesti 15-aastased õpilased lahendavad PISA teste alates 2006. aastast. Maailmas paistab riik silma eeskujuna. Näiteks 2022. aastal olid Eesti õpilastest koondpunktide poolest paremad vaid Singapuri, Jaapani ja Lõuna-Korea noored, neile lisandusid teatud Hiina erihalduspiirkondade õpilased. Nii läks ka sel korral.

OECD-sse kuuluvatest riikidest edestas loodusteaduste vallas Eestit (keskmine 527 punkti) vaid Jaapan (538). Matemaatikas said Eesti õpilastest (508 punkti) paremaid tulemusi Jaapani (525 punkti) ja Lõuna-Korea (522 punkti) noored. Funktsionaalse lugemisoskuse testis said Eesti noortest (499 punkti) paremaid tulemusi veel vaid Jaapani (503 punkti), Lõuna-Korea (501) punkti) ja Iirimaa (500 punkti) õpilased. Uue valdkonnana lisandunud arvutusliku probleemilahenduse vallas edestasid Eesti õpilasi (541 punkti) samuti vaid Jaapani (557 punkti) ja Lõuna-Korea (538 punkti) noored.

Kui kaasata pingeritta OECD-välised riigid, nagu näiteks Singapur, ning käsitleda Hiina erihalduspiirkondi eraldiseisvatena, paigutuvad Eesti noored loodusteaduste vallas 6. kohale, matemaatika ja funktsionaalse lugemisoskuse valdkonnas 8. kohale ning arvutusliku probleemilahenduse vallas 7. kohale.

Matemaatika

Aastal 2022 korraldatud PISA testis valmistasid õpetajatele muu hulgas tuska matemaatikas saadud tulemused. Toona langes punktide arv võrreldes kolm aastat varasema ajaga 13 võrra. Võrdlusmomendina on PISA testide metoodikas ja OECD käsitluses 20-punktilisel langusel väga konkreetne tähendus: see võrdub umbes ühe õppeaasta jooksul omandatud teadmiste ja oskustega. Sel korral vähenes Eesti õpilaste saadud punktide arv kahe võrra – 508 punktini.

Tartu Ülikooli matemaatikahariduse lektori Tiina Kraavi sõnul on muutus võrreldav juba loomupärase kõikumisega. "Tulemused näitavad, et paljudes riikides on langus meist hoogsamalt jätkunud. Siin on põhjust andmetesse täpsemalt sisse vaadata, sest midagi oleme teinud selles osas paremini," sõnas lektor.

Samas oletas ta, et matemaatika vallas pole õpilased veel koroonapandeemia tekitatud lüngast üle saanud. "Eelmisel korral põhjendasime tulemusi suures osas koroonaga. Arvan, et näeme selle samaväärset mõju siiani. Kui see nii ei ole, oleks halb, sest see tähendaks, et miski muu on koroonaga võrdväärselt tulemusi kehvemaks teinud. Praegu on see aga spekulatsioon," arutles Kraav.

Tema jaoks murettekitavamana laiub Eesti tüdrukute ja poiste tulemuste vahel endiselt suur lõhe – 13 punkti. "Viimasel ajal räägitakse palju inseneridest ja matemaatika õppe tähtsusest selles kontekstis. Võib-olla peame rohkem rõhutama, et me ei mõtle inseneride all ainult poisse – inseneeria on ju üsna lai valdkond. Sellega ei peaks leppima, et poiste ja tüdrukute vahele erinevus jääb. Ammugi ei tohi leppida, et see erinevus suureneks, nagu seekord juhtus," sõnas lektor. Kraav meenutas, et Soome suutis lõhe sulgeda. Selle aasta tulemuste kohaselt lahutab seal poisse ja tüdrukuid vaid kaks punkti.

Eestis tehakse PISA teste enam-vähem samal ajal, kui toimuvad põhikooli lõpueksamid. Gunda Tire nägi seda Eesti tugevusena. "See on tegelikult Eesti haridussüsteemile plusspunkt. Lapsed õpivad põhikooli eksamite jaoks, nende meeleolu on õigesti häälestatud ja PISA test tuleb sinna lihtsalt korraks vahele," selgitas ekspert.

Üldisema mustrina kipuvad matemaatika tulemused olema paremad just sellistes riikides, mis õpilasi sarnasel viisil proovile panevad. Näiteks Jaapanis toimuvad üsna samal ajal gümnaasiumi sisseastumiseksamid. "PISA test sisaldab pigem probleemülesandeid, mis on ebatraditsioonilised ja tihti ootamatu kontekstiga. Otseselt PISA testiks õpetajad kedagi vähemalt Eestis ei drilli. Probleemülesannet ei saa lahendada aga tühja koha pealt, baasteadmised on siin väga vajalikud, täpselt samamoodi nagu ei saa õppida matemaatikaeksamiks viimasel õhtul," arutles Kraav.

Lektor lootis, et kolme aasta pärast on tulemused juba paremad. Seda eeldusel, et koolid peeglisse vaatavad ja oma kitsaskohtadega tegelevad. "Paremas keskkonnas on parem õppida ja kogu koolikeskkonnaga tegelemisel selle parandamiseks võiks edaspidi akadeemiline võimekus samuti tõusta. Kui me ei jää kinni mõttesse, et on isegi hästi ja kõik on okei, siis arvan, et meil on kasvuruumi küll," lisas ta.

Eesti lähiriikidest said Soome õpilased matemaatika vallas keskmiselt 469 punkti, Leedu ja Läti noored vastavalt 470 ja 460 punkti ning Rootsi õpilased 464 punkti. Edetabeli tipus leiab Hiina Pekingi (B), Shanghai (S), Jiangsu (J) ja Zhejiangi (Z) provintsi noored. Nende nelja jõuka ja arenenud piirkonna õpilased said keskmiselt 612 punkti.

Loodusteadused

Eesti noored on juba pikalt silma paistnud loodusteadustes. Isegi pandeemiaga vähenes keskmine punktiskoor vaid nelja võrra. Võrreldes 2022. aastaga oli õpilaste keskmine skoor sel korral ühe punkti võrra parem – kokku 527 punkti. OECD riikidest edestasid Eesti õpilasi 538 punktiga vaid Jaapani noored. Eesti noorte suurim suhteline tugevus on teaduslike uuringute kavandamine ja hindamine. See eristab Eesti õpilasi paljude teiste tipuriikide noortest, kus õpilased paistavad rohkem silma kas info otsimise või nähtuste selgitamisega.

Valdkond toob samas sel korral välja nii Eesti haridussüsteemi tugevused kui ka kitsaskohad. Ühelt poolt silub kool kodust suhtelist vaesust jätkuvalt väga tõhusalt – analüüsi põhjal dikteeris pere sotsiaalmajanduslik taust loodusteaduste tulemusest vaid 9,6 protsenti. Tallinna Ülikooli võrdleva avaliku poliitika professor Triin Lauri nentis, et osaliselt võib mõjutada tulemusi indeks, mida OECD eksperdid noore sotsiaalmajandusliku tausta iseloomustamiseks kasutavad.

"Meie uuringud näitavad, et me tegelikult ei viljele praktikas enam ühtluskooli põhimõtte järgset koolikorraldust. Väga suur osa peredest ei lepi elukohajärgse kooliga ja kui vaatasime ise mõne aasta eest registriandmete põhjal sissetulekuid, selgus, et koolidevahelised erinevused vanemate sissetulekute lõikes on väga suured. PISA üldise, pigem hea sotsiaalse õigluse taustal oli see üsna ehmatav," selgitas Lauri.

Tõeline hariduslik auk haigutab eestlaste ja sisserändaja taustaga noorte vahel, kelle kodukeel on Eestis enamasti vene keel. Nemad kaotavad eesti kodukeelega õpilastele loodusteadustes 47 punktiga, mis tähendab arengus enam kui kahe õppeaasta pikkust mahajäämust.

"Eesti-Vene lõhe on paraku endiselt alles. Kõige kehvemad tulemused lugemises on vene poistel, neist ei saavuta baastaset ligikaudu 30 protsenti ja nad õppisid oma emakeeles. Mis siis saab, kui nad peavad lugema eesti keeles?" nentis Gunda Tire. Lisatoe olulisust ilmestab Läti, kus toimus üleminek lätikeelsele õppele kolme aastaga. Loodusteaduste vallas langesid seal õpilaste tulemused keskmiselt 25 punkti võrra.

Lauri nentis, et Eestis oli endistel venekeelsetel koolidel võimalus hariduse kvaliteediga maha jääda. "Eesti riik ei teinud piisavalt ega valmistanud ette õpetajaid, kes oleksid võimelised nendes koolides lapsi õpetama nii, et nad saaksid eesti keele selgeks ning teeksid häid tulemusi. Kui reform tuli, tuli see üsna hilja ja oli kahjuks ikka suur šokk. Me ei saa aga öelda, et liiga hilja ja liiga vähe. Tegu on korralikult tehtud reformiga, kus on õnneks ka asjakohased metoodikad," sõnas professor.

Ühe lennu tulemused võivad seeläbi Lauri hinnangul kannatada. Täit mõju näeb aga heal juhul alles aastate pärast. "Esimene ja neljas klass läksid üle 2024. aastal; esimese klassi lapsed jõuavad kaheksandasse klassi kuue aasta pärast, nii et reformi vilju näeme pigem 2031., mitte 2028. aasta PISA uuringus," sõnas professor. "Rusikareeglina peaksid olema haridusreformi tulemused ilmnema umbes kuus aastat hiljem," kinnitas Tire.

Eesti lähiriikidest said Soome õpilased loodusteaduste vallas keskmiselt 504 punkti, Leedu ja Läti noored vastavalt 488 ja 468 punkti ning Rootsi õpilased 485 punkti. Edetabeli tipust leiab taas Hiina Peking (B), Shanghai (S), Jiangsu (J) ja Zhejiang (Z) provintsi noored, nemad said keskmiselt 597 punkti.

Funktsionaalne lugemisoskus

Kõige suurem tõrvatilk meepotis puudutab aga funktsionaalset lugemisoskust. Võrreldes 2018. aastaga on õpilaste keskmine tulemus langenud 24 punkti võrra, 499 punktini. Nii madal polnud see isegi esimestel kordadel, kui Eestis PISA testi tegema hakati. "Kui me praegu räägime, et 20–25 punkti vastab ühele õppeaastale, siis tegelikult loevad meie noored praegu aasta võrra kehvemini kui sama vanuserühm kümme aastat tagasi," sõnas Gunda Tire.

Teisalt võib näha langustrendi ka enamikes teistes riikides. Euroopas teevad Eesti õpilastele silmad ette vaid Iirimaa noored 500 punktiga. "Vaatamata sellele, et me oleme ise väga kriitilised, meil on kvalifitseeritud õpetajate puudus ning peale lendab meeletu digimõju, saavutame me võrreldes teistega ikkagi häid tulemusi. Huvi meie vastu on meeletu ja välisriikidest tullakse siia inspiratsiooni otsima. Peame ise enda jaoks aru saama, mis tegelikult toimub," arutles Gunda Tire.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu nentis, et jätkuva languse näol pole tegu hea uudisega. Kui 2022. aastal lootis ta, et selle taga on pandeemia, siis nüüd näeb ta tegevõpetajana selle taga nelja struktuurset põhjust, mille saab kanda eri osapoolte arvele.

Neist esimene puudutab PISA testi eripära ja selle elulähedust. Inimesi ümbritsev elu on läinud liiga kergeks ja lahendused tulevad ise kätte, kool pole aga seda tasakaalustanud. "PISA-s on vaja lugeda, seostada, järeldada ja hinnata, aga koolis me enamasti lihtsalt loeme ja leiame tekstist mingisuguse fakti. See tegevus võib olla üsna ühekülgne. PISA ülesannetes on aga vaja jõuda mingi järelduse või hinnanguni. Sellist laadi ülesandeid on koolis liiga vähe – igas tunnis peaks olema üks nuputamisülesanne," sõnas Sarapuu.

Teisena meeldib õpilastele lugemine järjest vähem. Loetakse pigem väikseid pisikesi ampse, liigutakse ruttu ühelt tekstilt teisele ega jääda enam pikema teksti üle mõtisklema. Siinkohal võiks panustada kodu eeskujule.

Kolmanda olulise tegurina nägi Sarapuu hariduslikku lõhet: ühes klassis võivad olla väga erineva tasemega õppijad. "Ühed võivad olla ka kaasava hariduse põhimõtte tõttu sellised, kes vajavad pidevalt ülekordamist ja samas on teised, kes materjali tõesti väga kiiresti vastu võtavad. Nad on ühes klassis ja me saame sellest keskmise," selgitas õpetaja. Kõik õpetajad sellise korraldusega toime ei tule.

Viimaks ei saa üle õpetajapõuast. PISA raportist joonistus välja, et 91,5 protsenti Eesti direktoritest seisis silmitsi õpetajate puudusega. "Ühe minu tuttava kaheksandas klassis oli aasta jooksul lausa kolm õpetajat. Õpilastel võib ju olla mälu sellest, mida nad on õppinud, aga kui tuleb uus õpetaja ning ta ei pea hoolega näpuga järge – mida nad enamasti ei tee, siis õpetatakse lihtsalt õpikut ja järjepidevust ei ole," tõi Sarapuu ilmeka näite. Veab neil õpilastel, keda õpetab terve kooliastme üks ja seesama õpetaja.

Tire tõi täiendava võimaliku põhjusena välja noori ümbritseva (nuti)maailma. Kuigi digivahenditega saab arendada loovust ja kasutada neid koolitunnis eesmärgipäraselt, kipuvad need reaalsuses tähelepanu hajutama. Mõtlemapanevana veedavad Eesti noored keskmiselt nädalas ekraani ees 39 tundi. "Nagu ma kuskilt lugesin: loojast on saanud tarbija. Sa lihtsalt tarbid seda, mida teised on teinud, ja tähelepanu on seetõttu palju lühem. On väga raske kriitiliselt mõelda, kui sa ei viitsi teksti läbi lugeda või ei saa selle sisust aru," lisas ekspert.

Täiendava murekohana näeb poiste ja tüdrukute vahel suurt lõhet. Kui matemaatikas on kaalukauss 13 punktiga poiste kasuks, siis Eesti tüdrukute funktsionaalne lugemisoskus on poiste omast 25 punkti parem. Kaja Sarapuu oletas, et vähemalt osaliselt saab selgitada vahet sellega, et poisse ei kihutata piisavalt takka. Vahet hakatakse tegema juba varjases nooruses.

Õpetaja tõi piltliku näite lasteaiapeost. "Kõik tüdrukud on luuletuse pähe õppinud, aga poistele ütleb õpetaja luuletuse ridu ette. Poisid on samuti võimelised need pähe õppima! Milles asi on? Me oleme ise süüdi, et teeme nad sellisteks abituteks," arutles Sarapuu. Ühe võimaliku lahendusena soovitas ta proovida, kas esimeses ja teises kooliastmes võiks olla abi poiste- ja tüdrukuteklassidest. Teine, struktuursemalt raskemini tõmmatav õlekõrs haarab eeskujusid, olgu neiks meesõpetajad või laste isad ise.

Olulisena kanduvad puudujäägid funktsionaalses lugemisoskuses üle ka loodusteadustesse ja isegi matemaatikasse. Seetõttu tuleb taas valvas olla, kuidas kulgeb vene koolide üleminek eestikeelsele haridusele. Hoiatava näitena langes Lätis noorte funktsionaalne lugemisoskus võrreldes kolme aasta taguse ajaga 45 punkti. "Ülemineku ajal on langus ka ilmselt meil paratamatu ja ennustan, et järgmisel korral võib PISA tulemustes seda veel tunda olla, aga loodan väga, et pärast põhjas ära käimist tuleb tõus," sõnas Sarapuu.

Eesti lähiriikidest said Soome õpilased loodusteaduste vallas keskmiselt 474 punkti, Leedu ja Läti noored vastavalt 464 ja 430 punkti ning Rootsi õpilased 466 punkti. Edetabeli tipust leiab Singapuri noored, kes said keskmiselt 535 punkti.

Arvutuslik probleemilahendus

Arvutuslik probleemilahendus (computational problem solving) oli 2025. aasta PISA testis täiesti uus ja uuenduslik hindamismoodul ja kuulub laiemasse digimaailmas õppimise raamistikku. Moodul ei hinnanud, kas noor oskab peast valmis koodi kirjutada, vaid keskendus loogilisele arutluskäigule, mustrite äratundmisele ning oskusele lammutada suured ja keerulised probleemid seeditavateks tükkideks.

Test erines traditsioonilistest teadmiskontrollidest, sest õpilased pidid lahendama kaks pikemat ülesannete plokki, mille käigus oli neil ligipääs õppematerjalidele, juhenditele, näidetele ja süsteemi tagasisidele. Eesti õpilased said 541 punktiga silmapaistva tulemuse, paigutudes OECD riikide tipuriikide sekka. Jaapani noored said 557 punkti. Eesti eripärana oli noorte sooritus arvutuslikus probleemilahenduses väga tugevalt (ligi 50 protsenti või enam) seotud just nende loodusteaduslike oskustega.

"Nende ülesannete lahendamiseks oli tõesti vaja püsivust, et sa ei annaks alla. Vaatasin, kuidas testimise ajal läksid mõned lapsed sellesse väga sisse ja mõned lõid lihtsalt käega. See oli midagi teistmoodi, aga see on super. Heade tulemuste taga oli ilmselt meie koolide programmeerimisõpe, mida on saanud paljud lapsed," oletas Gunda Tire.

Eesti lähiriikidest said Soome õpilased loodusteaduste vallas keskmiselt 507 punkti, Leedu ja Läti noored vastavalt 512 ja 507 punkti ning Rootsi õpilased 503 punkti. Edetabeli tipust leiab Hiina Macao provintsi noored, kes said keskmiselt 572 punkti.

Eesti noorte tugevus

PISA testid tõstavad igipõlise küsimuse ka edu hinnast ehk kooli rõõmu määrast. "Vaimne tervis on omaette küsimus. Meil oli Eesti kohta täiesti olemas küsimus, kas sa oled oma eluga rahul. See näitaja on varasemate kordadega võrreldes paremaks läinud. Oleme jõudnud kümne aasta tagusesse seisu, see graafik on praegu U-kujuline," sõnas Tire.

Teisalt võis märgata, kuidas loodusteaduste vallas vähenes kõige kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste ja kõige paremate vahel kaheksa punkti jagu suuresti tänu sellele, et viimastel läks kehvemini. "Kui oleme suutnud haavatavamat ja nõrgemat gruppi hoida enam-vähem samal tasemel, aga endised tipud on tulnud alla – millest see võib tulla? Ma tõesti ei tea ja pelgalt spekuleerin, aga praegune noorem põlvkond on väga hädas oma vaimse tervisega ja see võib ilmselgelt mõjutada," arutles Triin Lauri.

Eesti noorte akadeemilist edu laiemalt näib toitvat aga tugev kultuuriline veendumus ja usk isiklikku arengusse. Tervelt 83 protsenti Eesti koolinoortest usub, et intelligentsus ei ole kaasasündinud konstant, vaid pingutusega kasvatatav võimekus. "Eestlaste jaoks kehtib see, et olen ise oma õnne sepp: kui ma tahan, siis ma saan. Seda, kas ma tahan, ma muidugi ei ütle, aga kui ma tahan, siis ma saan asju enda jaoks ära teha," sõnas Tire.

Seejuures eristub tema sõnul Eesti paljudest teistest riikidest selle nägemuse ühtsusega: õpetajate ja õpilaste vaated kasvumentaliteedile langevad ses osas täielikult kokku. Ära ei saa unustada perekonna olulisust. "Kiidusõnad lähevad kindlasti ka Eesti peredele, kes oma lapsi toetavad," lisas Gunda Tire.