Miks selle seose otsimine on keeruline? Osalt seepärast, et nii religioossust kui teaduspädevust ehk loodus- ja täppisainete alaseid faktiteadmisi mõjutab hulk muid tegureid nagu sugu, sotsiaalmajanduslik taust, vanemate haridustase ja veendumused.

Ühendkuningriigis asuva Leedsi ülikooli professor Gijsbert Stoet koos Missouri ülikooli teadlase David Gearyga võtsid ette PISA ning TIMSSi testi andmed (TIMSS on rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete uuring) ning kõrvutasid neid maailma väärtuste uuringu (World Values Survey ehk WVS) andmetega. Andmed võeti kolmest kogumislainest ajavahemikul 2000 kuni 2015.

Nende analüüs tõestab, et on tugev seos riikliku religioossuse näitaja ning teaduspädevuse näitaja vahel: religioossemates riikides on laste loodus- ja täppisainete teadmised kesisemad.

Peamise selgitusena, miks see seos on olemas, toovad teadlased välja, et riikides, kus religioossus on kõrgem on ka koolis rohkem religiooniõpetuse tunde. Kuid olulised pole mitte religiooniõpetuse tundide teemad või ka see, kuidas muudes õppeainetes käsitletakse näiteks evolutsiooniteooriat. Riigi religioossus tervikuna on see, mis mõjutab laste mõttemaailma, sealhulgas ka teaduspädevust.

Selgus ka näiteks see, et kuigi naised on riikide lõikes religioossemad kui mehed, siis teaduspädevuse osas sellist soolist erinevust välja ei tule. See viitab faktile, et suurem usklikkus ei mõjuta naisi rohkem kui mehi loodus- ja täppisainete faktiteadmiste alal. Kuid autorid toovad oma uuringu kriitikana välja, et just selle tulemuse osas on vaja edasisi uuringuid.

Teine leid, mis tekitas teadlastes küsimust, oli erinevus religioossuse mõjul loodusainete teadmistele ja matemaatikateadmistele. Loodusainete kirjaoskus on religioossusega vähem seotud kui matemaatikateadmised.

Stoet'i ja Geary uuringu tulemused näitavad, et religioossusel tõesti on mõju matemaatika- ja loodusainete teadmisele, mis on selle tundliku teema puhul väga julge ning võib öelda isegi radikaalne.

See on ka põhjus, miks uuringu autorid soovitavad poliitikakujundajatel ja haridusteadlastel koguda selle kohta oluliselt rohkem infot, et teha järeldusi konkreetsete riikide kohta. Põhjalikumalt oleks tarvis uurida lapsevanemate hoiakuid ja laste teadlikkust religioonist.

Stoet'i ja Geary uuring Students in countries with higher levels of religiosity perform lower in science and mathematics ilmus ajakirjas Intelligence.