5 fakti PISA koolirahulolu uuringu kohta:

• 90,7% uuringus osalenud õpilastest on eluga rahul, neist rohkem kui kolmandik väga rahul (37%).
• Eesti õpilane ei karda kontrolltööde ja testide tegemist ega raskemaid õppeülesandeid.
• Eesti põhikoolide tütarlaste saavutusmotivatsioon on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt
• Ligi kümnendik õpilastest on kogenud koolikiusamist.
• Eesti õpilaste kuuluvustunne on alla OECD keskmise.

Lühidalt kokku võttes on Eesti teismelised kooliõpilased oma eluga rahul: Eestis 2015. aastal PISA testi sooritanutest on 90,7 protsenti oma eluga rahul. Sealhulgas on 74% neist oma eluga väga rahul või rahul; 16,7 protsenti keskmiselt rahul.

Selle näitajaga on Eesti 15-aastaste õpilaste rahulolu on üle OECD keskmise ja Euroopa Liidu riikide hulgas seitsmendal kohal.

Järgnev joonis näitab seda, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kuhu kõik OECD riigid pürgivad: Eesti koolilaste tulemused loodusteadustes on üle keskmise ning ka eluga rahulolu on üle keskmine.

Allikas: HTM

Narrimist on palju

Üldse ei ole eluga rahul 9,3 protsenti vastanutest. Samas suurusjärgus on õpilasi, kes on kogenud koolikiusamist.

9,5% uuringus osalenud õpilastest väidab, et nad on kogenud koolikiusamist. Erinevatest kiusamisliikidest (füüsiline, suuline ja suhetega seotud) on enim kogetud suulist kiusamist, näiteks narrimist.

Minister Mailis Reps ütles, et kuigi füüsilist vägivalda on jäänud vähemaks, siis psühhologilist vägivalda esineb endiselt palju ning seda ka tüdrukute vahel.

Uuringus osalenud poisid on kogenud rohkem kiusamist kui tüdrukud. Tulemustest selgub seegi, et kiusamine on universaalne ehk ei sõltu kooli asupaigast ega õpilase sotsiaal-majanduslikust taustast.

Eesti on koolikiusamise indeksi järgi riikide järjestuses koos Šveitsiga 12.–13. Kohal. Kas see lohutab meid või mitte, kuid kiusamisindeksis järgneb meile Soome. Kõige rohkem koolikiusamist esineb Läti ja kõige vähem Korea koolides.

Uuringu koostajad panevad südamele, et vanemate ülesanne on jälgida, et nende lapsed kasutaksid arvutit mõistlikult, et mitte kahjustada ennast ega kiusata selle abil teisi. Ministeeriumis tõdeti, et senisest enam hakatakse tegelema kiusamisvaba haridustee kontseptsiooniga.

Kui motiveeritud on lapsed?

• Eesti põhikoolide tütarlaste saavutusmotivatsioon on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt, poistel pisut alla OECD keskmise.
• Tüdrukud on kõrgema motivatsiooniga, kuid poisid ambitsioonikamad.
• Linnas õppivatel ja parema koduse taustaga õpilastel on saavutusmotivatsioon kõrgem.

Minister Mailis Reps tõi välja, et kuigi õpilaste õpimotivatsioon on kõrge, ei näe need lapsed end edaspidides elus töötamas näiteks teadlastena. Seega õpimotivatsioon ja tulemused ei pruugi veel määrata kuigi suures osas edasisi karjäärivalikuid.

Eesti lapsed ei tunne sidet kaaslaste ja kooliga

Uuringus toodi välja ka tõsiasi, et Eesti õpilaste kuuluvustunne on alla OECD keskmise. Kuuluvustunne on aga seotud õpitulemustega: paremaid tulemusi saavutanud õpilaste kuuluvustunne oli kõrgem.

Kuuluvustunne on kõrgem parema koduse taustaga õpilastel, poistel ja maakoolide õpilastel.

"See on teema, millega me peame kindlasti rohkem tegelema," ütles Mailis Reps.

Vanemate ülesanne on jälgida, et nende lapsed kasutaksid arvutit mõistlikult, et mitte kahjustada ennast ega kiusata selle abil teisi. Ministeeriumis tõdeti, et senisest enam hakatakse tegelema kiusamisvaba haridustee kontseptsiooniga. Ministri sõnul on praeguseks saadud ka lisavahendid, millega otsitakse igale kooliastmele ja -tüübile sobiv kiusamisvastane programm.

Testimist ei karda

Eesti õpilane ei karda kontrolltööde ja testide tegemist ega raskemaid õppeülesandeid. Õppetöö hindamisega seotud hirmud ehk nn testiärevus on meie õpilastel väga madal. Oleme Euroopa Liidu viie riigi hulgas, kus õpilaste õppetööga seotud hirmud on väga väikesed.

Testiärevust tunnevad rohkem kehvemate tulemustega lapsed ning tüdrukud. Viimaste testiärevus tuleneb ilmselt suurematest ootustes iseendale kui ka vanemate või õpetajate ootustest.

Kuigi Eesti õpilaste hirm õpitulemuste hindamise ees on madal, on vaja pöörata tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nende ärevus on Eestis paremate õpitulemistega noorte omast kõrgem, kuigi maailma mastaabis madal.

PISA uuringust:

• PISA uuringut tehakse iga kolme aasta järel.
• Selles hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes.
• PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Seekord oli keskseks hindamisvaldkonnaks loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust.
• Detsembris avalikustas OECD PISA põhitesti tulemused.Täna tehakse avalikuks PISA 2015 põhjal tehtud analüüs õpilaste heaolu kohta.