Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud
Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.
Tallinna ülikoolis kaitses doktoritöö Maire Tuul, kes uuris, kuivõrd on õpetajad omaks võtnud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted ja järgivad neid oma pedagoogilises praktikas.
Selgus, et lasteaiaõpetajad on üldiselt rahul riiklikus õppekavas toimunud muutustega ning enda hinnangul lähtuvad enamasti õppekavas toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtetest. "Kuid vaatlejad seda ei kinnitanud," nentis Maire Tuul.
Seega ilmnes ebakõla õpetajate ja vaatlejate hinnangute vahel, mida tuleks edaspidi põhjalikumalt uurida.
Mis on täiskasvanust lähtuv ja mis lapsekeskne kasvatus?
- Täiskasvanust lähtuv kasvatus põhineb biheivioristlikel õpiteooriatel, milles õppimine väljendub eelkõige käitumise määras või viisis toimunud muutuse kaudu.
- Õpetajat nähakse täiskasvanust lähtuvas õpetamissuhtes sageli autoritaarsena, õpetamisel väärtustatakse akadeemilisi teadmisi, pidevat kordamist ning protsessist olulisemaks peetakse tulemuse saavutamist.
- Õppe- ja kasvatustegevus tugineb täiskasvanust lähtuvas kasvatuses detailsetele tööjuhistele, on põhjalikult ette kavandatud ning selle tulemused testidega mõõdetavad.
- Lapsekeskne kasvatus lähtub õppimisest mängu ja eksperimenteerimise kaudu, aga ka demokraatia ning enesekontrolli väärtustamisest.
- Lapsekeskses õppimises peetakse silmas ka laste huvil põhinevat õppimist ning laste kaasamist otsuste tegemisse.
- Lapsi nähakse iseseisvate indiviididena, kes on valmis täiskasvanust sõltumatult oma ideid avastama.
- Eeldatakse, et lapsed tunnevad ise, millal nad on valmis õppima, ning oskavad teha ise oma õppimist puudutavaid otsuseid.
Nõukogudeaegsed õppekavad andsid täpsed juhised
Maire Tuule uurimistulemused näitasid, et lasteaiaõpetajad tajusid nõukogudeaegseid õppekavu üldiselt kui põhjalikke ja detailseid ettekirjutisi, mida tuli täpselt järgida.
Kuigi osale õpetajatest sellised õppekavad sobisid, sest detailsete juhiste järgimine andis kindlustunde tegevuse õigsuses, oli küsitletute hulgas ka neid, kelle arvates liigsed ettekirjutused piirasid oluliselt õpetajate loovust ning pärssisid nende algatusvõimet.
Eesti taasiseseisvumisjärgseid õppekavu kirjeldati kui dokumente, mis annavad ette üldise raamistiku, kuid jätavad õpetajale piisavalt otsustus- ja tegutsemisvabadust. Kuigi õppekava muutumine konkreetsest üldsõnaliseks enamikule õpetajatest meeldis, leidus ka neid, kes kahtlesid õpetajate võimekuses oma tööd raamõppekava järgi organiseerida.
Eriti muretseti noorte kogemusteta õpetajate pärast, kes õpetajate hinnangul vajavad tööellu sisseelamisel konkreetsemaid juhiseid, kui on antud Eesti taasiseseisvumise järgsetes õppekavades.
Samas on lasteaiaõpetajad üldiselt rahul õppekavades toimunud muutustega. Seda kinnitas fakt, et õpetajate kirjeldatud ideaalne õppekava oli väga sarnane praegu kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga.
Ideaalne õppekava peaks õpetajate hinnangul sisaldama üldoskuste loetelu, õpikäsitust, õppe- ja kasvatustegevuse ühiseid suuniseid kajastavat üldosa ning selle juurde peaksid kuuluma ka metoodilised juhendmaterjalid.
Samuti peaks see sisaldama ka lapse arengu eeldatavaid tulemusi, kuid erinevalt kehtivast õppekavast peaksid need olema lahti kirjutatud vanuseti.
Seejuures selgus, et õpetajate arusaamad ideaalsest õppekavast ei seostunud nende pedagoogilise staažiga ning kuigi erineva haridustasemega õpetajate vastuste analüüsimisel ilmnes, et keskeriharidusega õpetajad soovivad konkreetsemat õppekava kui pedagoogilise kõrgharidusega õpetajad, ei osutunud ka see erinevus statistiliselt oluliseks.
Vene lasteaedade õpetajad vajavad enam tuge
Uuringu tulemused annavad märku vajadusest senisest enam toetada vene õppekeelega lasteaedade õpetajaid, sest nende arusaamad laste õppimisest on vähem kooskõlas lapsekeskse kasvatuse põhimõtetega.
"Üks võimalus õpetajate toetamisel uuenenud õpikäsituse mõtestamisel ning lapsekeskse kasvatuse rakendamisel on õpetajatele pikemaajaliste ja süsteemsete Hea Alguse koolituste pakkumine ning Hea Alguse rühma tegevuste vaatlemise võimaldamine," tõi Tuul välja.
Õpetajate valmisolekut töötada riikliku õppekava aluseks olevate lapsekeskse kasvatuse põhimõtete järgi on pidevalt kaardistatud alates koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava jõustumisest 2008. aastal, sest soovitud muutuse toimumine koolieelses lasteasutuses sõltub suurel määral sellest, mida õpetajad teevad ja mõtlevad.
Doktoritöö raames tegi Maire Tuul ajavahemikul 2008-2014 viis eraldiseisvat uuringut, milles lasteaiaõpetajaid intervjueeriti, küsitleti küsimustiku abil ning vaadeldi ka õpetajate tegevust.
See töö annab juhtnööre nii praktikutele kui teoreetikutele, et liikuda edasi täiskasvanust lähtuvast kasvatusest lapsekeskse kasvatuse poole.
Doktoritööd "Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis" juhendas Tallinna ülikooli professor Aino Ugaste. Oponendid olid Tartu ülikooli emeriitprofessor Edgar Krull ja Tallinna ülikooli vanemteadur Piret Soodla.
Toimetaja: Marju Himma