Samamoodi võiks küsida: milleks peaks ma õppima autot juhtima, kui selleks tuleb ju pähe tuupida terve liikluseeskiri. Võiks sõita ka bussi ja rongiga. Samas ei tunne ma ühtegi inimest, kes kahetseks, et on endale juhiloa hankinud. Arvutusoskusega on ka nii: seda on lihtsalt kasulik ja mugav omada. Loetlen järgnevalt mõned põhjused, miks peaks minu arvates korrutustabeli selgeks õppima.

1. Iga haritud inimene peaks tundma korrutustabelit. Kas kujutate ette haritud inimest, kes ei tea, kui palju on 5x7?

2. Oleks ju tore, kui meie lapsed poleks meie vanavanematest rumalamad. Meie esiemad õpetasid rehetares pirruvalgel oma lastele ükskordühe selgeks juba 200 aastat tagasi. Selleks, et nende järeltulijad "ei laseks ennast laadal lamba pähe ära pügada". Loodetavasti on see võimalik selgeks õpetada ka tänapäeva lastele.

3. Peastarvutamine treenib aju, kalkulaatori kasutamine treenib näpulihaseid.

4. Korrutustabeli tundmine ja peastarvutamise oskus aitab edasises elus kindlasti aega kokku hoida. Kui ühes käes on 172 sentimeetri pikkune lauajupp ja teises käes saag, millega tuleks lauajupp keskelt pooleks lõigata, siis on tehte 172:2 jaoks kalkulaatori kasutamine ilmselge ajaraisk. Pidev rehkendamine käib paratamatult kaasas igasuguse ehitustegevusega.

Kui poes on silt "Kõik kaubad -20%", siis kes hakkab käima riiuli juurest riiuli juurde kalkulaator peos? Kui viibid välisriigis, mille valuuta ei ole euro, on suur abi sellest, kui suudad kohalikud hinnad peast eurodeks teisendada (seda muidugi ligikaudselt).

Need on vaid üksikud näited olukordadest, kus olen ise peastarvutamise abil reaalselt kokku hoidnud aega (ja ilmselt ka raha). Sellele lisandub rõõm vabadusest, et oma igapäevaste otsustuste tegemisel ei pea sõltuma elektrooniliste vidinate olemasolust, vaid võib toetuda omaenese
mõistusele.

Töötan igapäevaselt matemaatikuna. Matemaatiku põhitöö ei ole arvutamine, kuid tänu sellele, et oskan paberil arvutada ja mõnevõrra ka peast, läheb mul kalkulaatorit vaja keskmiselt vähem kui kord kuu jooksul.

5. Kalkulaatori kasutamisel võivad kergesti tekkida vead, kui näpp juhtub valele klahvile. Selliste vigade äratundmiseks ja vältimiseks on vaja mõningast peastarvutamise oskust ja kriitilist mõtlemist.

6. Matemaatika õppimine ei piirdu tänapäeval ainult algklasside ükskordühega. Gümnaasiumi jõudes tuleb omandada juba üsna tõsist matemaatikat ja kui iga kord peab mõtlema, kui palju on parasjagu 3x8, läheb ka keerulisema materjali omandamine aeglaselt ja vaevaliselt, sest selle keerulisema materjali õppimisel tuleb paratamatult teha ka neid lihtsaid rehkendusi.

Kuidas vältida "matemaatikatraumat"? Üldiselt on väikestel lastel loomupärane huvi kogu ümbritseva maailma (kaasaarvatud arvudemaailma) vastu. Kõige parem on, kui õnnestub talle võimalikult suur osa korrutustabelist ära õpetada just siis, kui tal see huvi korrutamise vastu tekib. Kindlasti ei tohiks lapsele öelda, et see arvutamine on üks mõttetu värk, sul ei lähe seda elus kunagi vaja.

Arvan, et kõige parem on, kui korrutustabelit õpib laps koos vanemaga. See on kasulik mõlemale poolele. Lapse jaoks on see võimalus vanemaga suhelda. Selle asemel, et üksinda tabelit vahtida. Vanem saab ennast näidata suure ja targana ning samas ka näha lapse arengut. Olen kuulnud, et mõned vanemad on kasutanud korrutustabeli õppimiseks hommikusi autosõite kodust kooli.

On võimalik õppida ka üksinda, näiteks kasutades pranglimise keskkonda. Pranglimise puhul võib lapsel tekkida teatud hasart, kui ta näeb enda arengut, ("täna läks mul paremini kui eile, homme tahaks veel paremini"), või kui võrdleb enda tulemusi teiste pranglijate omadega. Kindlasti on arvutamise õppimiseks veel olemas muidki õppevahendeid.

Kokkuvõtteks: nii nagu igasugused teadmised ja oskused, aitab ka korrutustabeli tundmine meil muuta oma elu lihtsamaks ja meeldivamaks.

Oma mõtteid jagas ka Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi matemaatika professor Mart Abel.
Korrutustabeli pähe õppimist võiks võrrelda kirjavahemärkide paneku või ortograafia päheõppimisega: kui inimesel ei ole kusagile kiiret, võib lasta mõlemad asjad "ära teha" või "üle kontrollida" arvutil. Programme peaks selleks leiduma juba küll.

Kui aga on vaja midagi kiiresti teha/kontrollida, on parem, kui korrutustabel on peas ja ortograafiareeglid selged. Kasvõi turul makstes võiks ilma abivahenditel üle kontrollimata suuta aru saada, et kui viie seitsmeeurose eseme ostu eest küsitakse 42 eurot, on midagi valesti. Kui aga need liiaga küsitud seitse eurot on piisavalt tühine summa, mida igal ostukorral müüjale "boonusena" lisaks maksta, pole tõesti mingit mõtet oma peakest korrutustabeli meelde jätmisega vaevama hakata.