Vaataja küsib: miks eakamatel inimestel uni varem ära läheb? ({{commentsTotal}})

Novaatori teleuudiste vaatajat huvitas, miks on nii, et eakamad inimesed kipuvad hommikuti varem ärkama. Uurisime seda ajuteadlaselt Jaan Arult, kes selgitas, et lihtsalt öeldes ei ole meie aju mõeldud nii vanaks elama ja seetõttu on tal raskusi une hoidmisega.

Une pikkus muutub inimese elu jooksul tõesti palju, tõdes Aru. Näiteks vastsündinud magavad suure osa päevast; väikelastest kuni eakateni välja lüheneb une aeg ning pikeneb see aeg, kui oleme ärkvel. Väikese erandina tuleb ära mainida teismelised, kes tahaksid magada jällegi veidi enam.

Kuid üldiselt: mida vanemaks me saame, seda vähem me magame.

Teadlased ei ole aga ühele arvamusele jõudnud, miks see seaduspära kehtib. On siiski teooria, mida eelistatakse enim: meie ajule ei ole ette nähtud nii kaua elada.

"Kui inimene saab vanemaks, toimuvad tema ajus mitmed muutused. Üks on see, et teatud aju piirkonnas teatud neuronid kahjuks lihtsalt surevad ära. See on loomulik," rääkis Aru.

Seesama aju piirkond, mis on hüpotalamuse lähedal, tegeleb une stabiilsuse hoidmisega. Seega, kui sealsed neuronid surevad, muutub une hoidmine järjest viletsamaks. Seega läheb uni ära, sest vanal ajul ei ole enam piisavalt neuroneid, mis aitaks und hoida.

Toimetaja: Greete Palmiste



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: