Lugeja küsib: miks Kuu Maale ei kuku? ({{commentsTotal}})

Kuu
Kuu Autor/allikas: Rebecca Naden/Reuters/Scanpix

Miks Kuu Maale ei kuku ja kui Kuu suudab kergitada Maa ookeane, siis miks on planeedi mõju Kuule veel oluliselt suurem? ERR Novaatorile laekunud lugejaküsimusele vastab Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Tiirlemine

Kuu liikumist ümber Maa võib mingis mõttes tõesti kukkumiseks nimetada. See nagu kukuks pidevalt Maa poole, aga päris kukkumise hoiab ära see, et Kuul on ka orbitaalne kiirus. Füüsikud ütlevad vahel tangentsiaalne ehk puutujasuunaline kiirus. Kuu puhul on see umbes 1 km/s, aga sellest piisab, et see kenasti ümber Maa tiirleks.

Täpselt sama gravitatsiooniseaduse järgi tiirleb Maa ümber Päikese (orbitaalne kiirus 30 km/s), Päike ja teised tähed ümber Linnutee galaktika keskpunkti jne. Samuti saame saata satelliidi ümber Maa tiirlema, kui anda sellele algkiirus vähemalt 7,8 km/s.

Üldjuhul on sellise liikumise orbiidid ellipsi kujulised. Maa puhul on erinevus ringjoonest üsna väike, aga Kuu orbiidil on see juba märgatav. Gravitatsioonilise liikumise puhul kehtib seaduspärasus, mille tegi Johannes Kepler kindlaks juba tubli 400 aastat tagasi. Mida lähemal on tiirleja oma tsentraalkehale, seda suurem on selle orbitaalne kiirus. Seetõttu pole ohtu, et Kuu Maale ka lähimas punktis planeedile kukuks.

Tegelikult, kuna Päikese mass on nii Maa kui ka Kuu omast palju suurem, on Päikese gravitatsiooniline mõju Kuule üle kahe korra tugevam kui Maa oma.

Pöörlemine

Ent Maal ja Kuul on veel omakorda maid jagada seoses pöörlemisega. Praegu teeb Kuu ühe täispöörde ümber oma telje umbes 27,3 ööpäevaga, Maa 24 tunniga. Tõusust ja mõõnast tingitud hõõrdumine aeglustab pidevalt maakera pöörlemist ehk pikendab meie ööpäeva, aga see on vaid umbes 12 mikrosekundit aastas. Samal põhjusel eemaldub ka Kuu Maast umbes 22 mm aastas.

Teoreetiliselt oleks umbes 50 miljardi aasta pärast Maa ööpäev sama pikk kui praegu Kuul ja Kuu nii kaugel, et tema tiir ümber Maa võtaks aega 47 päeva praeguse 27 asemel. Seda tõenäoliselt aga ei juhtu, sest juba 2 – 3 miljardi aasta pärast on paisuv Päike aurustanud Maa ookeanid ja tõusu-mõõna nähtus jääb palju nõrgemaks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: