Sageli küsitletakse näiteks erakondade reitingute tarvis 1000 või 1500 inimest. See on Eesti rahvastikust 0,1 protsenti – kas selle põhjal võib öelda, et see esindab kõiki Eesti elanikke? Esitasime küsimuse Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadurile Mihkel Solvakule.

„Valimi suurus ise pole tingimata esinduslikkuse näitaja,“ selgitab Solvak. Oluline on valimi koostamise meetod. Võtame näiteks juhuvalimi. Kõvasti lihtsustades võib öelda, et selle puhul peaks igal inimesel olema ühesugune võimalus valimisse langeda.

Kui nüüd tõesti nii on ja tegelikus populatsioonis on näiteks palju keskharidusega inimesi, siis satub valimisse vastavalt ka rohkem keskharidusega inimesi, sest kuigi kõikidel indiviididel on ühesugune tõenäosus valimisse langeda, on ühtesid lihtsalt arvuliselt rohkem.

„Näiteks netiküsitluste puhul ma valin ise ennast seda täitma ja seetõttu on seal ka esinduslikkust keerulisem saavutada.“

Valimit suuremaks ajades saame juurde lihtsalt täpsust, sest mida suurem on valim, seda rohkem populatsioonist on valimisse kaasatud ja tulemuseks on väiksem eksimisvõimalus kui me väidame midagi Eesti ühiskonna kohta oma valimi peal tehtud analüüsi alusel. 

Esinduslikkusest rääkides tuleks ära tuua, mille suhtes nad on esinduslikud. Näiteks vanuse, soo, piirkonna ja rahvuse suhtes esinduslik valim ei pruugi olla esinduslik hariduse suhtes jne. 

Kõigest hoolimata ei ole need valimid alati täpselt esinduslikud, tihtilugu tuleb arvutada kaalud mingi populatsioonitaseme info alusel.

Me teame näiteks rahvastikuregistri ja rahvaloenduse abil kogupopulatsioonis vanuselist jaotust. Meie valim ei pruugi alati seda täpselt esindada, seepärast arvutame juurde kaalud, mille abil kaalume oma valimi vanuse järgi samasuguseks nagu on kogupopulatsioon.

Nii et suurus ei ole ainuke määraja, vaid seda tuleb vaadata koos valimi koostamise meetodiga. Kui on korrektne koostamise meetod, siis mida suurem valim, seda suurem tõenäosus, et meie väited ka tegelikult populatsiooni kohta kehtivad.