"Novaatori" esimene lugu rääkis sellest, et Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. See tähendab, et ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida.

Teises loos läksime aga külla Tallinna tehnikaülikooli, kus orgaanilise keemia laboris käivad katsed, milles uuritakse halogeensidet. Just selle abil loodetakse tulevikus luua kõrgtehnoloogilisi materjale ja ravimeid.

Välisuudistes küsisime, kuidas sünnivad tähed. Ning tänu brittide juhitud uurimisrühmale Euroopa Lõunaobservatooriumis saime ka vastuse: näiteks musta augu äärealadel. Taolist pilti on näinud astronoomid läbi Väga Suure Teleskoobi.

Kosmiline värvide mäng ei ole aga ainus asi, mida astronoomid märkasid. Nad panid tähele, et mustast august eemale kiirgava aine varjus tekib uusi täht isegi igivanades galaktikates. Avastusest, mis aitab selgitada, kuidas on saanud suur hulk galaktikaid oma praeguse kuju, kirjutame pikemalt juba homme, kui ERR Novaatorile jagab kommentaare uurimuse üks autoritest.

Viimaks vastasime vaatajaküsimusele: kas oleks võimalik ellu jääda vabalanguses olevas liftis, kui täpselt enne maaga kokku põrkamist üles hüpata? Tartu ülikooli füüsika instituudist saime kurva vastuse: ei ole.

Aga selle eest saame olla rõõmsad, et juba 160 aastat on kaasaegsetel liftidel mehhanism, mis meid kukkumisest ja ka hukkumisest päästab.