Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi füüsikud panevad kerakujulise süsinikumolekuli sisse lõksu teiste ainete molekule, et siis täpsemalt uurida ainete omadusi, mis võiksid kunagi jõuda näiteks materjaliteaduse kaudu meie igapäevakasutusse.

Keskkond meie ümber ja seal elavad liigid on pidevalt mitmesuguste stressorite surve all. Tartu ülikooli ökoloogid uurisid Kundas aluselise tsemenditolmu reostuse mõju puudel kasvavatele samblikele.

Millised teadussaavutused pakuvad kõneainet välismaal?

DNA ei ole enam vaid meie pärilikkusaine kandja, vaid võib peagi muutuda ülivõimsate kõvaketaste tuumaks. DNA-d on püütud selles valdkonnas kasutada juba enam kui 10 aastat. New Yorgi uurimisrühm avastas nüüd viisi, kuidas saab ühte grammi pärilikkusainesse mahutada enam kui 200 000 arvuti kõvaketta jagu informatsiooni. Madal temperatuuril talletatuna säiliks see kümneid tuhandeid aastaid. Praegu maksab selline salvestamine ja andmete lugemine veel aga tuhandeid dollareid.

Edusammud tehisintellekti arengus: Kanada teadlaste arvutiprogramm DeepStack võitis teaduskatses järjepidevalt vilunud pokkeriässi. Samal põhimõttel töötavaid algoritme/programme saab uurijate sõnul ka teistes olukordades, kus ei ole teada kogu (ülesande lahendamiseks) vajalik info. Näiteks võiks arvuti öelda politseile, millal ja kus tuleks kuritegude ennetamiseks patrullida või kus võivad rünnata terroristid.

Vastuse küsimusele, miks tuleb mõne keedumuna koor paremini lahti kui teise oma, saab saatest.