Kesine uni keskeas põhjustab hiljem Alzheimeri tõbe ({{commentsTotal}})

Alzheimeri tõvele on omased ajus toimuvad muutused
Alzheimeri tõvele on omased ajus toimuvad muutused Autor/allikas: Wikimedia Commons

Värskest uuringust selgub, et vaid üks magamata öö põhjustab keskealistel inimestel beeta-amüloid hulga tõusu ajus ning seda ka täiesti tervete inimeste puhul.

Nädalane voodis vähkremine ja unehäiretega võitlemine tõstab teisegi ajus oleva valgu – tau (τ) – taset. Uuringu autorid on ühel meelel, et krooniline unepuudus või unehäired keskeas soodustavad hilisemas vanuses Alzheimeri tõve kujunemist.

Selleks, et uuringu olulisust mõista, väike ülevaade sellest, mis toimub inimese ajus Alzheimeri tõve väljakujunemisel.

Ajus tekivad koemuutused, mida teadlased nimetavad neurofibrillaarseteks kämpudeks ja amüloidnaastudeks. Just need naastud koosnevad valgulisest beeta-amüloidist, mis tekib valgumolekuli lagunemisel rakus.

Teine Alzheimeri tõve põhjustaja on tau-valk, mis tavaolukorras hoolitseb rakus ainete transpordi eest. Kui tau-valk on muutunud, siis rakk hukkub.

Need valgud tekitavad ajus põletikureaktsiooni ja põhjustavad ajukoe kahjustust. Esimesena tekivad kahjustused hipokampuses, aju vanimas osas, mis tegeleb mälestuste säilitamise ja kujundamisega. Sellest ka põhjus, miks Alzheimeri tõve puhul ilmnevad esimesena inimesel mäluprobleemid.

Hiljem tekivad muutused ka ajukoores, mis kontrollib kõnet, arutlemist, otsuste tegemist. Alzheimeri tõve tõttu on ajus kahjustatud närvirakud ja nendevahelised ühendused ehk sünapsid.

Ajakirjas Brain ilmunud artikli tarvis ühendasid jõud Washingtoni, Stanfordi ja Hollandis asuva Radboudi ülikooli meditsiinikoolide teadlased. Tegu on esimese uuringuga, kus tuuakse välja põhjus, kuidas uni, õigupoolest selle puudumine, soodustab Alzheimeri tõve kujunemist.

Teadlased uurisid 17 terve keskealise inimese, vanuses 35–65, ajus toimuvaid protsesse. Oluline on, et ühelgi neist ei esinenud unehäireid.

Katsealused kandsid aktiivsusmonitore, mis mõõtsid kahe nädala jooksul nende öist und. Pärast iga viit hästi magatud ööd kutsuti nad unelaborisse, kus on loodud ideaalsed tingimused mõnusaks magamiseks.

Juhuvalimi algusel äratati pool katsealustest keset ööd üles just kõige sügavama une ajal. Samal ajal jälgiti katsealuse ajulaineid vastavate pea külge kinnitatud elektroodidega. Une häirimiseks lasti kõlaritest järjest valjenevat heli, kuni ajulainete järgi oli näha, et inimene on sügavast unest jõudnud kergemasse unne.

Järgmisel hommikul kurtsid häiritud unega katsealused väsimust ja roidumust. Neilt võetud analüüsid näitasid 10-protsendilist beeta-amüloidi tõusu, kuid muutusi tau-valgus ei olnud. Kuna katsealused kandsid edasi aktiivsusmonitori, siis said teadlased ülevaate ka sellest, kui katsealustel oli ka kodus olles mõni unehäirega öö.

Just need katsealused, kelle und oli häiritud unelaboris ning kes pärast seda olid ka kodus mõne öö kehvasti maganud, kutsuti andma tau-valgu proovi ning selgus, et ka tau-valgu tase oli teinud hüppe.

Suure tõenäosusega lähevad nii beeta-amüloidi kui tau-valgu tasemed tagasi normaalseks mõne aja jooksul pärast mitut korraliku unega ööd.

Uuringu autorid tunnevad aga muret krooniliste unehäirete alla kannatavate inimeste pärast, kuna pidev unepuudus võib ühtlasi viia kroonilise beeta-amüloidi ja tau-valgu taseme tõusuni ning see on varasemate loomkatsete peal näidanud Alzheimeri tõve soodustamist.

Toimetaja: Marju Himma



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: