Elu mõte tagab rahulikuma ööune ({{commentsTotal}})

Vanurite igas päevas peaks olema midagi, mida oodata ja mida teha.
Vanurite igas päevas peaks olema midagi, mida oodata ja mida teha. Autor/allikas: Gilbert Mercier/Creative Commons

Kuidas hindaksite 10 palli skaalal väidet: „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“? Mida kõrgema ehk väitega nõustuvama hinde sellele väitele annate, seda rohkem on teie elus mõtet, mis ühtlasi annab teile rahulikuma ööune. Seega tasub harjutada end tegutsema ja neist tegevustest positiivselt mõtlema.

Kui hommikul ärgates on inimesele selgelt teada motiveerivad tegevused, miks voodist välja tulla ehk teisisõnu, kui elul on mõttestatud eesmärk, on tagatud ka parem ööuni ning esineb vähem unehäired nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom, selgub Northwesterni ja Rushi ülikooli meditsiinikeskuste teadlaste uuringust.

Teadlased ühendasid jõud vanemaealiste uuringus, milles analüüsiti 823 mitte dementset patsienti vanuses 60 kuni 100 eluaastat. Nende hulgas olid üle poole afroameeriklased ning 77 protsenti olid naised.

Küsitluses paluti anda hinnang 10 väitele, mis puudutasid eesmärki elus, ning 32 väitele, mis puudutasid und. Muu hulgas paluti anda hinnang ka väitele „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“.

Neil vanuritel, kes teadvustasid oma elus olevaid eesmärke ja tegevusi, esines 63 protsenti vähem uneapnoet ning 52 protsenti vähem rahutute jalagade sündroomi. Lisaks oli neil keskmiselt parem unekvaliteet.

Vanemaealistel inimestel esineb noorematega võrreldes rohkem unehäireid ja unetust. Sellest uuringust selgub, et kui päevas on eesmärgistatud ja mõttestatud tegevust, tagab see ka rahulikuma ööune ning on hea ravim une- ja mäluhäirete raviks ja vältimiseks – varasemad uuringud on näidanud, et kesine uni tekitab mäluprobleeme ning tervisehäireid.

Lugemissoovitus: Magamata öö võrdub peapõrutusega

Nagu mainitud, oli uurimisaluste hulgas suur osa afroameeriklasi. See on oluline, kuna paljudes terviseuuringutes on rass oluline mõjutegur. Selles uuringus aga tuli välja, et elu mõte päevases tegevuses mõjutab ööund nii tumedanahalistel kui valgetel sarnaselt, seega rassierinevus selles uuringus rolli ei mänginud.

Selle uuringu tulemused on olulised, kuna annavad märku, et arendades endas teadlikkult enesesõbralikkust ja ärksameelsust, mis inglise keeles on kokku võetav terminiga mindfulness, saab ühtlasi ravida ka unehäireid ning ennetada sellega seotud haigusi. Ja siinjuures on oluline, et tegu on ravimivaba raviga.

Lugemissoovitus: Psühholoogiamagister: olge endale hea sõber ja unustage enesehinnangu upitamine

Teadlased julgevad väita, et nende uuringu tulemused kehtivad ka nooremate inimeste puhul ja nende uuringu järgmises etapis ongi plaan koguda andmeid ärksameelsuse teraapiatehnikaid. Ärksameelsuse teraapia rakendamise võimalusi on viimasel ajal hakatud teaduses üha sagedamini kasutama, kuna on ärksameelsuse tehnikate mõju elukvaliteedile.

USA teadlaste uuring ilmus ajakirjas Sleep Science and Practice.

Toimetaja: Marju Himma



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: