Elu mõte tagab rahulikuma ööune
Kuidas hindaksite 10 palli skaalal väidet: „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“? Mida kõrgema ehk väitega nõustuvama hinde sellele väitele annate, seda rohkem on teie elus mõtet, mis ühtlasi annab teile rahulikuma ööune. Seega tasub harjutada end tegutsema ja neist tegevustest positiivselt mõtlema.
Kui hommikul ärgates on inimesele selgelt teada motiveerivad tegevused, miks voodist välja tulla ehk teisisõnu, kui elul on mõttestatud eesmärk, on tagatud ka parem ööuni ning esineb vähem unehäired nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom, selgub Northwesterni ja Rushi ülikooli meditsiinikeskuste teadlaste uuringust.
Teadlased ühendasid jõud vanemaealiste uuringus, milles analüüsiti 823 mitte dementset patsienti vanuses 60 kuni 100 eluaastat. Nende hulgas olid üle poole afroameeriklased ning 77 protsenti olid naised.
Küsitluses paluti anda hinnang 10 väitele, mis puudutasid eesmärki elus, ning 32 väitele, mis puudutasid und. Muu hulgas paluti anda hinnang ka väitele „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“.
Neil vanuritel, kes teadvustasid oma elus olevaid eesmärke ja tegevusi, esines 63 protsenti vähem uneapnoet ning 52 protsenti vähem rahutute jalagade sündroomi. Lisaks oli neil keskmiselt parem unekvaliteet.
Vanemaealistel inimestel esineb noorematega võrreldes rohkem unehäireid ja unetust. Sellest uuringust selgub, et kui päevas on eesmärgistatud ja mõttestatud tegevust, tagab see ka rahulikuma ööune ning on hea ravim une- ja mäluhäirete raviks ja vältimiseks – varasemad uuringud on näidanud, et kesine uni tekitab mäluprobleeme ning tervisehäireid.
Lugemissoovitus: Magamata öö võrdub peapõrutusega
Nagu mainitud, oli uurimisaluste hulgas suur osa afroameeriklasi. See on oluline, kuna paljudes terviseuuringutes on rass oluline mõjutegur. Selles uuringus aga tuli välja, et elu mõte päevases tegevuses mõjutab ööund nii tumedanahalistel kui valgetel sarnaselt, seega rassierinevus selles uuringus rolli ei mänginud.
Selle uuringu tulemused on olulised, kuna annavad märku, et arendades endas teadlikkult enesesõbralikkust ja ärksameelsust, mis inglise keeles on kokku võetav terminiga mindfulness, saab ühtlasi ravida ka unehäireid ning ennetada sellega seotud haigusi. Ja siinjuures on oluline, et tegu on ravimivaba raviga.
Lugemissoovitus: Psühholoogiamagister: olge endale hea sõber ja unustage enesehinnangu upitamine
Teadlased julgevad väita, et nende uuringu tulemused kehtivad ka nooremate inimeste puhul ja nende uuringu järgmises etapis ongi plaan koguda andmeid ärksameelsuse teraapiatehnikaid. Ärksameelsuse teraapia rakendamise võimalusi on viimasel ajal hakatud teaduses üha sagedamini kasutama, kuna on ärksameelsuse tehnikate mõju elukvaliteedile.
USA teadlaste uuring ilmus ajakirjas Sleep Science and Practice.
Toimetaja: Marju Himma