Kuna tervelt elatud eluaastad mõõdavad seda, kuidas me ühiskonnas toimime, annab see ühtlasi aimu, kas meil on ühiskonnas midagi tegemata jäänud ja mis on see, mis ühtede puhul aitab seda tervelt elatud eluaastaid pikendada ja mis hoiab seda tagasi, selgitab TLÜ Eesti demograafia keskuse juhataja Luule Sakkeus.

Praeguses SHARE uuringulaines küsitakse eakate inimeste lähisuhete, töökohtade aga ka lapsepõlve kohta. Nii on võimalik terviseandmeid kõrvutada lapspõlves või tööeas kogetuga, et leida põhjusi, miks on meie üle 50-aastaste elu ja tervis just selliseks kujunenud.

Elutee ja tervise kirjeldus on subjektiivne, kuna tugineb inimese isiklikul hinnangul. SHARE uuringus aga kombineeritakse subjektiivsed andmed objektiivsetega, näiteks võetud vereproovi ja mõõdetud käe survetugevuse mõõdetavate tulemustega. Vereroovi siiski praegu käimasolevas uuringulaines enam ei võeta. Küll aga mõõdetakse käesurve tugevust.

Mis infot kannab endas käe survetugevus?

Sakkeuse sõnul ennustab käe survetugevus eakate puhul ette just seda faasi, kus inimene enam üksi hakkama ei saa. „Meie nimetame seda hapruse faasiks – siis kui kõik inimese funktsioonid korraga võivad kokku variseda ja just käesurve on selline objektiivne mõõdik, mis ennustab seda ette.“ Selle tõttu on uuringu igas laines käesurve mõõtmine sees.

Kuna SHARE on suur rahvusvaheline uuring, saab eesti eakaid võrrelda teiste Euroopa riikide eakaaslastega. Nii on võimalik võrrelda, kas eesti eakad on läti eakaaslastest õnnelikumad või milline on meie eakate tervis võrreldes Soome vanuritega.

Luule Sakkeuse sõnul sarnanevad Eesti eakad Põhjamaade omadega perekondliku käitumismudeli poolest.

„Me üldiselt vanemas eas tahame elada iseseisvalt, omaette, mitte niivõrd nagu sajand tagasi tervete suurte peredena koos. Samas aga meie ühiskondlik süsteem, kogu meie hooldussüsteem ei toeta seda,“ avab Sakkeus uuringu andmeid.

Uuringu andmed aitavadki aru saada, kuidas meie inimesed selles olukorras hakkama saavad, kes toetub kellele, millised on need sotsiaalsed võrgustikud, mis arenevad ja kas meil on piisavalt ka formaalset abi võimalik kasutada siis, kui me seda vajame.

Praegune ühiskonnakorraldus paneb suure hoolduskoormuse eakate peredele, lastele. Ja just see koht vajaks ühiskonnas lahendamist ka poliitikakujunduse tasemel, sest majanduslikult ei ole kuigi mõistlik, kui tööealised ja -jõulised inimesed peavad töötamise asemel hooldajad olema.

Peab õppima vanaduspuhkusel aktiivne olema

SHARE uuringu projektijuht Tiina Tambaum toob välja aga teisegi aspekti, mis vajab ühiskonna tasemel lahendamist.

„Ei ole niimoodi, et peaks justkui vanemate inimeste eest asju ära tegema, kui tegelikult ei ole mitte mingit põhjust, et nad seda ise teha ei saaks,“ märgib Tambaum. Ta selgitab, et kuna keskmine eluiga on kiiresti kasvanud, siis praegustel vanematel inimestel ei ole eeskuju, kuidas olla vanem inimene pikka aega.

„Ja ma näen siit SHARE uuringust, et mõju avaldab see sõna vanaduspuhkus. Ehk kui minnakse pensionile, siis saadakse aru, et see on nüüd puhkus ja puhkuse ajal suurt midagi tegema ei pea ja see kestab ja kestab ja kestab 30 aastat.“

Uuringust torkavad silma eakate kehvad digitehnoloogiate oskused. Kuigi tehnilised vahendid ja perekonnad, kes võiksid aidata neid oskusi arendada, on olemas. Eakad ei tunneta, et nad oleksid ühiskonna liikmed ega tunne seetõttu ka vajadust käia tehnoloogia arenguga kaasas.

„Minu sõnum, vaadates SHARE andmeid, on just noorematele põlvkondadele: näha oma vanemaid ja vanavanemaid inimestena, kelle eest ei peaks ära tegema asju, vaid keda õpetada väga visalt, aeglaselt ja järjekindlalt niimoodi, et nad saaksid oma arvetega ja oma kodanikukohustustega ise toime.

Fakte SHARE uuringu kohta:

• SHARE ehk Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe on üle-euroopaline vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmav pikaajaline küsitlusuuring, mis keskendub individuaalse vananemisprotsessi kulgu ja seda mõjutavate põhjuslike seoste uurimisele.
• Rahvusvaheliselt koordineerib Euroopa programmi Max Planc Society Munich Centre for the Economic of Aging. 
• SHARE metoodika on kujundatud võrreldavana USA samalaadse uuringuga HRS (Heatlh and Retirement Survey, uuringud alates 1992).
• Eesti liitud uuringuga 2010. aastal.
• Kokku küsitletakse iga kahe aasta tagant Eestis 6500 eakat, kes on igas küsitluslaines samad.
• Nende kohta, kelle elutee vahepealse aja jooksul lõppeb, küsitakse andmeid uuringus osalenute lähedastelt.