Ühe minuti loeng: kas Euroopa peab rahvastiku vananemisele vastu?
Täna on Euroopas vanemaealist rahvastikku ligi 15 protsenti. See osakaal on viimase viiekümne aasta jooksul pea kahekordistunud. Järgmise poole sajandi pärast läheneb 65-aastaste ja vanemate osakaal kogu rahvastikust juba hinnanguliselt 29 protsendile.
Enamasti seostub vananemine pikeneva elueaga. Samas rahvastiku vananemisele on olulise tõuke andnud ka vähenev laste arv, mille tulemusena uued põlvkonnad jäid väiksemaks eelkäijatest. Need muutused algasid Euroopas ja ka Eestis enam kui 100 aastat tagasi. Nüüdseks on need levinud kõigisse maailma piirkondadesse. Ka Aafrikasse, kus rahvastik praegu veel suhteliselt noor.
Vananev ühiskond on keerukas ühiskond, sest muutused, mis viivad vananemiseni käivad koos ühiskondade nüüdiaajastumisega – teaduse, tehnika, meditsiini arenguga. Seega, kes soovib rahvastiku vananemist tagasi pöörata, peab tagasi pöörama kogu senise arengu, sh asendama pikema eluea lühemaga. Elukaare seisukohast tähendab nüüdisaegne ühiskond seda, et järglaste saamise ja kasvatamise kõrval vajame üha enam aega haridusele ja tööle. Sisukalt tuleb veeta ka lisanduvad aastad elu teises pooles. Võib-olla ongi niisuguse ühiskonna ladusa toimimise eelduseks vanemaealise rahvastiku olemasolu, kes aitaksid toetada neid, kes parajasti elukaare esimeses pooles oma valikuid teevad?
Niisiis, kas vananev ühiskond saab hästi toimida? Miks mitte? Sõltub sellest, kui targasti me tegutseme – nii ühiskonna kui üksikisikuna. Näiteks kui hästi suudame ühiskonda kaasata inimesi elukaare erinevates etappides, kas tööturg on piisavalt paindlik, kas suudame muuta majanduse tootlikumaks, et väiksem ja vanem, kuid targem tööjõud suudaks luua rohkem rikkust?
Niisama oluline on vananemisega toimetulekuks see, kas ühiskond on piisavalt peresõbralik, et lapsi ei sünniks eelnevate põlvkondade asendamiseks liiga vähe. Kas tööd ja pereelu on kerge või raske ühitada? Oluline on ka see, kui kohanemisvõimelised ja terved oleme ise, et olla ühiskonnale kasulikud kuni kõrge vanuseni? Vastused peame leidma ise, sest keegi ei ole varem sellises ühiskonnas elanud.
Prognoosid näitavad vananemise kindalt jätku, kuid selle tempo on riigiti erinev. Eesti kuulub Euroopa riikide võrdluses keskmiste hulka. Eesti demograafia instituut tänab vanemaealiste uuringus SHARE Eesti 50+ osalejaid, kes aitavad teada saada, kuidas Eestis vananemisprotsess toimub. Püüdkem vananeda targalt: kuigi meil on võib-olla rohkem aega, ei ole sugugi ükskõik, mida me selle ajaga peale hakkame.
Toimetaja: Marju Himma