Värskest uuringust selgub, et Hiiumaa ranniku lähistel lebavad Esimese maailmasõja aegsed Saksa sõjalaevad peidavad siiani märkimisväärselt kütteõli. Lekkides ähvardab see reostada Eesti, Soome ja Rootsi rannikuid.

Uuringu tarbeks analüüsisid Eesti Meremuuseumi ja Soome teadlased eesotsas Ivar Treffneriga merepõhjas puhkavate Saksa torpeedopaadi S57, V72 ja V75 seisukorda. Laevad uppusid 1916. aasta novembris, kui sattusid ebaõnnestunud Paldiski sadama rünnakul ootamatult miiniväljale.

Tollal hakkasid sõjalaevad alles kivisöelt vedelkütusele üle minema. Uppudes viisid nad sügavustesse kaasa tuhandeid liitreid rasket kütteõli.

Uuringu andmetel laevad praegu veel ei leki ja nende kered ei tohiks lähiajal kokku variseda, kuid ometi tiksub aeg meie kahjuks. Mida enam metall merepõhjas laguneb, seda keerulisem on kogu õli turvaliselt kätte saada.

Praegu hoiavad laevu koos Läänemere eripärad. Siinne vesi on vähesoolane, külm ja hapnikuvaene. Lisaks elab Läänemeres väga vähe õli lagundavaid baktereid. Nende tingimuste kompott säilitabki vrakke hästi, kuid hoiab ühtlasi potentsiaalset reostust keredes kinni.

Spetsialistide sõnul tuleks oht siiski kiiresti kõrvaldada. Viivitades riskime kütteõli valgumisega otse rannikuvetesse ehk keskkonnakatastroofiga.

Uurijad avaldasid tulemused ajakirjas Heritage.