Kõige sagedamini kasvatatav kohvisort Coffea arabica nõuab kasvamiseks kindlaid keskkonnatingimusi. Soojema maailma ja kliimamuutustega kaasnevad muutlikumad ilmad muudavad selle kultiveerimist aga üha raskemaks.

Näiteks on analüüsi kohaselt kõrgem keskmine õhutemperatuur ja kasvanud sademete hulk juba praegu aidanud levida Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kohvi leheroostel. Kohvimarjades paljunevate mardikate (Hypothenemus hampei) leviala laieneb samal põhjustel. Teisalt vähendas põud 2014. aastal Brasiilia ühes kõige tähtsamas kohvipiirkonnas kogutud saaki ligikaudu 30 protsendi võrra. Kõrgem õhutemperatuur peegeldub ka talunike ja tööliste väiksemas tootlikkuses.

Maailmaturul aitas kaotust tasa teha mitmete teiste riikide, sh Hondurase rekordsaak. Samas viitavad kliimamudelid, et Kesk-Ameerika riikide tasakaalustavale mõjule pikas plaanis loota ei saa.

Keskmise temperatuuritõusu pikaajalist mõju näitlikustab Tansaania, kus on kohvi kasvatamiseks vajaliku miinimumtemperatuuri ühekraadine tõus vähendanud hektari kohta saagikust 137 kilogrammi võrra. Kokku on saagikus vähenenud piirkonnas alates 1960. aastatest poole võrra. Aastaks 2060 muutub kohvi kasvatamine riigis praktiliseks võimatuks.

Analüüsis tuuakse välja, et enamik kohvikasvatajatest on väiketalunikud, kellel napib kliimamuutustega kohanemiseks vaba raha. Kohvipuude saagikuse säilitamiseks peaksid kohvikasvatajad rajama uusi istandusi madalamatele laiustele või kõrgemale mägedesse, mis on aga välise abita raskesti teostatav. Lisaks hakkavad kohvipuud vilja kandma alles aastaid pärast istutamist. Samadel põhjustel on raskendatud kliimamuutuste suhtes vastupidavamate sortide kasvatamine.

Austraalia kliimainstituudi analüüs lähtus Pariisi kliimakokkuleppest, milles tõotati hoida maailma keskmist õhutemperatuuri tõusmast võrreldes tööstusajastueelse tasemega alla kahe kraadi. Maailmas juuakse keskmiselt iga päev 2,25 miljardit tassi kohvi.