"Kohviistandused on kliimamuutuste tõttu tõsise löögi all, kuid tööst tasub ehk meelde jätta, et väljapääs on olemas, seda isegi kliimamuutuste korral. Tõsi, meie ees seisev väljakutse on märkimisväärne. Miljonid kohvikasvatajad peavad muutma on seniseid ja harjumusi, rääkimata istanduste asukoha muutmisest," nentis Kew Kuningliku Botaanikaaia teadur Aaron Davis, üks uurimuse juhtivautoritest.

Varasemad uuringud on vihjanud, et halvimate kliimastsenaariumite realiseerumise korral võib kaotada maailm sajandi keskpaigaks kliimamuutuste tõttu pooled tänastest kohviistandustest. Metsikud kohvipuud võivad välja surra aastaks 2080. Paralleelselt vähendavad kohvipuude saagikust nii keskmise temperatuuri tõus, agaramalt levivad kahjurid ja taimehaigused kui ka ekstreemsed ilmaolud. Näiteks Brasiilias on vähendanud viimaste aastate põuad tähtsamates kohvikasvatuspiirkondades kogutud saagi hulka kuni kolmandiku võrra.

Samal ajal võib oodata, et esmajärjekorras hakkab kahanema araabia kohvipuude leviala. "Suurem osa praegu maailmas joodavast araabika kohvist pärineb just Etioopiast ja moodustab seejuures umbes neljandiku riigi ekspordituludest," lisas Davis. Veidi vähem pirtsakate kongo kohvipuude oad sisaldavad küll rohkem kofeiini, kuid nende maitseomadusi peetakse kehvemateks.

Üksikute ilmaekstreemumite nagu Brasiilia põudade otseselt kliimamuutustega sidumiseks pole aga teadlased tundnud end seni veel piisavalt kindlalt. Etioopia kohviistanduste tuleviku hindamiseks kombineeriti omavahel viimase aja tipptasemel kliimamudeleid ja satelliidiandmeid. Loodud mudeli täpsuse lihvimiseks võrreldi selle ennustusi ruutkilomeetrise täpsusega reaalsete andmetega, minnes tagasi aastani 1960. Samuti külastas töörühm aastatel 2013–2016 enam kui 1800 kohvikasvatuspiirkonda.

"Endist viisi jätkamine oleks Etioopia kohviistandustele must päev. Praegu kohvi kasvatamiseks kasutatavatest piirkondadeks poleks ligikaudu 40–60 protsenti enam selleks sobilikud," nentis Davis. Samas vihjas aga töörühma analüüs, et keskmine temperatuuritõus võib olla kohati ka positiivne. Järgmise 20 aasta jooksul saab hakata araabia kohvipuid kasvatada mitmetes uutes piirkondades. Mudel võimaldas kaardistada uued potentsiaalsed kohvikasvatuspiirkonnad aastani 2100.

Selleks tuleks rajada uusi istandusi kõrgemale mägedesse. Praegu kasvavad enamik Etioopia kohvipuid 1200–2200 meetri kõrgusel. "Piisavalt teadlikult toimetades on meil võimalik isegi kohvitoodangut hulka kasvatada, säilitades samal ajal metsikute araabia kohvipuude geneetilise mitmekesisuse. Ent pikemas perspektiivis on ainsaks jätkusuutlikuks lahenduseks kliimamuutuste piiramine," lisas teadur. Samuti möönis ta, et uuringus ei arvestatud näiteks erinevate taimehaiguste ja kahjurite levikuga.

Teisisõnu võib muutuda aurav kohvitass tulevikus kõigele vaatamata üha luksuslikumaks naudinguks. Iga päev juuakse maailmas enam kui 2,25 miljardit tassi kohvi.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.