Kõnealuse taime nimi on Coffea stenophylla ning tegu on metsiku ja suhteliselt haruldase taimega, mis kasvab Lääne-Aafrika põhjaosas. Võrreldes levinumate kohvisortidega on sel rohkem eeldusi kliimamuutustega toimetulekuks, vahendab ScienceAlert.

Ühtlasi meenutavad C. stenophylla oad maitselt kvaliteetset araabika kohvi ehk kohvigurmaanid peaksid lõpptulemusega rahule jääma. Praegu moodustab araabika kogu kohviturust kolm neljandikku. Kliimamuutus seab aga just araabika kohvipuu (C. arabica) arvukuse ohtu, sest see sort vajab kasvamiseks väga kindlaid tingimusi.

Värske uuringu autorite sõnul laiendab C. stenophylla oluliselt kvaliteetse kohvi kasvatamiseks sobivat kliimavahemikku. Samuti võib see olla võti, kuidas aretada kliimale vastupidavamaid kohvisorte.

Uus on hästi unustatud vana

C. stenophyllat peeti seni väljasurnuks kõikjal peale Elevandiluuranniku. Mitu aastakümmet avaldati selle kohta väga vähe uut infot. Hiljuti taasavastati taim aga Sierra Leonest.

Teadlased maitsesid C. stenophylla proove ja jooksutasid mudeleid, et hinnata taime võimalikke kasvutingimusi. Tuli välja, et sort suudab taluda kuni 24,9 °C kuumust. See muudab taasleitud sordi vastupidavamaks nii araabia kui ka kongo kohvipuust (C. canephora).

Varasema uuringu järgi suudab C. stenophylla taim ellu jääda isegi pika põua ajal. Ühtlasi on see osaliselt resistentne kohvi-leheroostele (Hemileia vastatrix). Teisisõnu on taasavastatud taimel mitu voorust, kui taimekasvatajad vaid suudavad sellelt piisavalt saaki saada.

Autorite sõnul mainitaksegi nappi saagikust peamise põhjusena, miks C. stenophylla ei saanud maamunal valdavaks kohvisordiks. Samas võib asi olla hoopis selles, et omal ajal langesid kokku kongo kohvitaime murrang maailmaturule ja C. stenophylla kohvi kasvatuse langus.

Taasleitud kohvisordist joogi on heaks kiitnud ka maitsmiseksperdid, kes maitsesid uut kohvijooki mullustes pimekatsetes, lisavad uurijad. Kaugemas tulevikus võib C. stenophylla taimi teiste sortidega ristata ja tõsta nii viimaste vastupidavust muutuvale kliimale.

Vastupidavamate sortide kasvatamise kõrval on eesootavale kohvinappusele pakutud muidki lahendusi. Näiteks tuleks kohviistandused tulevikus teistesse riikidesse viia või teha kohviubade tootmise erinevates etappides kohendusi. Parim lahendus oleks teadlaste sõnul muidugi võitlus algpõhjuse ehk kliimamuutusega.

Nüüd istutavadki uurijad C. stenophylla istikuid ja hindavad sordi sobivust tulevaseks kvaliteetkohvi tootmiseks. Igal juhul läheb veel aega, enne kui keegi peale teadlaste uut kohvi maitsta saab. Siiski loodavad uurijad, et uus sort tuleb viie kuni seitsme aasta pärast nišitootena turule ja muutub sealtpeale tavalisemaks.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Plants.