Veebruari alguses meenutas Kadriorus Jaapani aed tõelist lähistroopikat: päike paistis, tuult polnud, lund ei olnud, igal pool oli näha rohelust, mitmed taimed olid puhkemad, lilled õitsesid. Kas see muutub kolmekümne aasta jooksul tavapäraseks?

Ilmastik ja kliima on muutumas. See tähendab, et nii talve kui ka suve ilmastik muutub. Talv on tulevikus üha sagedamini soojem, niiskem ja tuulisem, sest jääd on Arktikas vähem ja mis eriti oluline: Barentsi meri on ka talvel jäävaba. See tähendab, et soojus- ja kiirgusbilanss on muutunud ja tsüklonid. nn tormipesa, mis varem olid Islandi ümbruses, nihkub üha enam ida, Novaja Zemlja ja ka Teravmägede poole.

Seega toovad läänetsüklonid oma lõunaservas Läänemere idakaldale talvel tuulise, sooja ja niiske ilma. Sekka võib sattuda mõni lumisem ja külmem periood, nn seeriatevaheline periood. Ometigi ei kao lumised ja külmad talved täielikult. Edaspidiste sajandite vältel tuleb arvestada sellega, et jaanuaris on lund 60 sentimeetrit või et märtsiks on suur osa merest jäätunud ja vaja on jäälõhkujate abi.

Suvel on olukord keerulisem, sest mõju avaldab rohkem Venemaal asuv kõrgrõhkkond, mis on osa Siberi antitsüklonist. Sagedamini tuleb ette põuda, kuumust ja paduvihmu. Erandiks on juuni, mis kipub olema jahe ja niiske, sest õhuvool on siis sagedamini loodest. See ei tähenda, et juuni muutub lumiseks ja talviseks. Tuleb ka meeldivalt palavaid juunisid, nagu juhtus 2019. aastal, kui see oli kõige kuumem suvekuu.

Kokkuvõttes on üha sagedasem soe ja lumeta talv, mida põhjustab muutunud tsüklonaalne aktiivsus. Varakevad saabub sel juhul juba veebruaris, sest lume ja jää sulamiseks soojust ei kulu.

Suve algusaeg nihkub varasemaks ning suvist soojust on nii aprillis kui ka mais. Sellele järgneb jahe ja niiske juuni ning palavate suveilmadega juuli ja august. Septembergi jätkab suviselt, sügis aga pilviselt ja sombuselt poolde kalendritalvesse välja. Esimene lumi jääb ikka pigem oktoobrisse.

Külmad ja lumised talved või jahedad ning niisked suved ei kao täielikult ka sajandi lõpuks, kuid neid jääb üha harvemaks. Eesti äärmiselt muutliku ilmastiku tingimustes peame endiselt kõigega arvestama ja lihtsalt kohanema.