Teadlane selgitab, miks ilmateade pidevalt eksib
Ilma ennustamisega seotud keerukustest ning sellest, miks ilmateade näiliselt pidevalt eksib, räägib Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.
Vahel kuuleme ilmaprognoose, kus öeldakse, et homme tuleb +2 kraadi sooja, kuni -22 kraadi külma, kohati sajab vihma, lörtsi, lund ja kohati on päikesepaisteline. Kas tõesti paremini ei saa? Tegelikult on meil esinenud sellist olukorda korduvalt, kus sama päeva ilmaprognoos on niivõrd erinev, sest Eesti on ilmastiku mõttes väga suur.
Võtame ühe näite. Meie ilma mõjutavad päris sageli Atlandi ookeanilt tulevad tsüklonid. Tsükloni algne liikumise trajektoor on sageli korduv ja üsna sirgjooneline. Ent mida kaugemale ookeanist, seda keerulisem on tsükloni liikumise teed prognoosida. Kujutleme kasvõi lumepalli viskamist nii kaugele, kui jõuame.
Lumepall lähtub alati meie käest ja liigub alguses üsna kergelt ennustatava trajektooriga. See aga, kuhu ta maandub, ning milline on selle liikumise trajektoor enne maandumist, on raskesti prognoositav. Nii on ka ookeanilt tulevate tsüklonitega, sest asume nende lõpliku nn maandumise kohale päris lähedal.
Siinkohal tekib terve rida küsimusi, nagu näiteks, kas tsüklon ulatub meieni? Kas ta kogub üle Läänemere liikudes lisaenergiat? Kas tsükloni kese möödub meist lõunast, läheb otse üle või möödub meist põhjapoolt? Sellest eelnevast sõltub, kas meil on tugev tuul või on vaikus, kas meil sajab vihma või tuleb lund, kas on külm või paistab hoopis päike ja on soe?
Kindla asukoha, näiteks Tartu maratoni trassi, Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi väljaku või ralli kiiruskatse lühiajalised prognoosid on võimalik teha oluliselt täpsemalt. Näiteks, mida lähemal on tsüklon, ja mida vähem on aega selle saabumiseni, seda täpsemini on võimalik selle mõju hinnata.
Täpsele prognoosimisele aitab kaasa ka kogemus ja kõva meeskonnatöö. Näiteks autorallil aitavad ilma täpsemalt ennustada vaatlejad, kes mõõdavad kiiruskatsetel kindla aja tagant kõiki teeilmale olulisi näitajaid. Täpsed ja regulaarsed vaatlusandmed aitavad kindla asukoha ilma juba päris detailselt prognoosida, sealhulgas näiteks ka ralliks kasutatavate teede seisundi muutust lähtuvalt sellest, kuidas ilm muutub!
Samasugust tööd teevad näiteks ka Eesti teede ääres paiknevad teeilmajaamad, mis aitavad nii seirata meie maanteede seisundit kui ka selle muutust. Samuti prognoosida teeolude võimalikke muutuseid lähemas tulevikus.
Nii rallis kui ka igapäevastel sõitudel aitab täpne ilmaprognoos vähendada ootamatusi ja tagada maanteedel õigeaegne teehooldus. Lisaks võimaldab see meil ees ootavateks teeoludeks võimalikult hästi ette valmistuda – rallis õige rehvivalik enne kiiruskatset ja igapäevaelus, näiteks sügisel, õigel ajal talverehvid alla panna ja vajadusel lumelabidas ning köis kaasa pakkida! Turvalist teed!
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa