Lugeja küsib: kas maavärinaga kaasneb ilmamuutus? ({{commentsTotal}})

Juba Antiik-Kreekas usuti, et soe ja lämbe ilm võib vihjata eelseisvale maavärinale. See rahvapärimus pole siiski teaduslikult tõestatud.
Juba Antiik-Kreekas usuti, et soe ja lämbe ilm võib vihjata eelseisvale maavärinale. See rahvapärimus pole siiski teaduslikult tõestatud. Autor/allikas: Barry Kusuma "Stock Images"/Creative Commons

Hiljuti Nepalis toimunud maavärin tuletas ERR Novaatori lugejale meelde ühe pärimusliku fakti, mille kohaselt maavärina tõttu ilm muutub. Kas on olemas erilised ilmastikunähtused, mis eelnevad või järgnevad maavärinale?

ERR Novaator palus teemat kommenteerida Eesti geoloogiakeskuse seismoloogil Heidi Soosalul.

Tema sõnul on uuritud mitmeid geoloogilisi ja geofüüsikalisi nähtusi, mis võiksid ennustada maavärinat.

Geoloogiliselt on uuritud näiteks põhjavett. Soosalu tõi näiteks oma Rootsi kolleegi, kes võttis Islandil proove põhjaveest. Tal oli hüpotees, et enne suur maavärinat tekivad mikroskoopilised praod, millest leostuvad vette keemilised elemendid. Nii peaks vee koostise põhjal olema võimalik mõni päev ette aimata maavärinat. See aga sõltub näiteks ka puurkaevu asukohast ja mitmest teisest asjaolust.

Suurest maavärinast võivad aimu anda ka väikesed eeltõuked. Samas nendegi puhul pole võimalik aru saada, kas tegu on väikese maavärina või suure maavärina eeltõugetega. Maavärina ennustamiseks on püütud mõõta ka radooni taset, mille tõus võiks vihjata maavärinast tingitud lekkele.

Ilma kaudu maavärinate ennustamise kohta pole Soosalu siiski teaduslikke uuringuid kohanud. Ta teab, et aastasadu tagasi on Vahemere piirkonnas olnud käibel nn maavärina ilma mõiste. Selle kohaselt oli maavärina endeks soe ja lämbe õhk. „Aga see oli ikkagi pärimus, mis mingit kinnitust ei leidnud.“

Maavärinad toimuvad iga ilmaga, erinevatel aastaaegadel üle maailma. Seni pole leitud teadusliku meetodiga tõestatud seost ilma ja maavärina esinemise vahel.

Seda, et mingi signaali põhjal võiks väita, et kahe nädala ja kolme päeva pärast hakkab siin maa värisema, seda ei ole praegu küll veel leitud. Pigem on endiselt kõige „täpsem“ viis maavärina ennustamiseks tõenäosus, mis mõõdab erineva tugevusega maavärinate esinemise ajalisi intervalle.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: