Eesti asub merelise ja mandrilise kliima piirialal, millega kaasneb erinevate ilmastikumõjude pidev võitlus. Viimastel aastatel on kaalukauss kaldunud üha enam soojema sügise poole. Atlandi ookeani lähedus ja kliimamuutused on muutnud siinse talve alguse pigem hilissügise pikenduseks. "Meie laiuskraad on selline, et kõike võib juhtuda. Kui me vaatame näiteks Ameerika mandrit, siis me oleme nii-öelda nagu Lõuna-Alaskas," tõi vanemteadur saates "Terevisioon" võrdluse.

Detsember püsib soojana eeskätt puuduva merejää tõttu, mis aitas varasematel aegadel temperatuuri madalamana hoida. Nüüd toimib avatud veeväli soojusallikana, mis ei lase pakasel ja lumel püsima jääda. "Lume ja selle jää puudumise tõttu on meil nüüd varatalvel ja hilissügisel aina sagedamini just selliseid +8 °C kraadiseid ilmasid," selgitas Tõnisson.

Tänavune pühadeaegne prognoos kinnitab seda mustrit eriti ilmekalt just Lääne-Eestis. Kui varem seostati jõule valge lumevaibaga, siis praeguste mudelite kohaselt on ilm sedavõrd soe ja lumevaene, et pühade ajal võib tegeleda pigem sügiseste harrastustega. "Tõenäoliselt jõululaupäeva hommikul võiks täitsa seenele minna. See ilmselt ei oleks väga vale tegu," sõnas Tõnisson.

Reede, 12. detsembri seisuga pakkus ameeriklaste ilmamudel GFS 24. detsembri päevaks Eesti lääneosale kuni viit soojakraadi. Euroopa ilmakeskuse (ECMWF) prognoos oli märksa alalhoidlikum, jättes termomeetrinäidu nulli ja kahe kraadi vahele. Just viimast peavad Eesti sünoptikud sageli täpsemaks.

Siiski pole lumelootus kadunud kogu riigis, sest pärast pühi võib ilm jaheneda. Seejuures võib näha ka selget regionaalset erisust. Mandri siseosas on võimalus valge maapinna nägemiseks märksa suurem kui rannikul. "Kui tõmbame Pärnu ja Rakvere vahele joone, siis sellest joonest ida pool võib-olla on juba natuke suurem tõenäosus, et võib mingit lund tulla," täpsustas Tõnisson.

Hoolimata plusskraadidest ja lume puudumisest on teedele tekkiv jää liiklejatele äärmiselt ohtlik. Isegi kui lund ei saja, on maapind niiske. Nulli ümber kõikuv temperatuur tekitab kiiresti libedust. Tõnisson hoiatas autojuhte petliku ohutustunde eest: "Kuna meil niiskust ja sellist märga on maas küll, hakkab see lähitundidel juba jäätuma ja muutubki nii-öelda salakavalalt libedaks."

Kes igatseb taga krõbedat talve, peab arvestama, et aastaaegade rütm on nihkunud. Tõeline talv saabub sageli alles uue aasta alguses. Detsember kaldub üha enam sügise poole, kuid see ei tähenda talve täielikku kadumist. Tõnisson jättis talvesõpradele siiski lootust: "Jaanuaris-veebruaris ei saa rohkelt lund või mõnd krõbedat külmakraadi sugugi välistada."