Kliimauurija: sisuliselt jäi see talv vahele
Kuigi soojemaid ja lumeta talvi on tulnud ette ka aastakümnete eest, võib oodata lähitulevikus lumikatte kestuse jätkuvat vähenemist. Tartu maratoni sõbrad lähitulevikus siiski suuski püsivalt varna riputama ei pea.
"Andmeanalüüsi mõttes määratleti see talv, aga kui väga karmilt võtta, siis tegelikult klimaatilist talve polnudki. See on oluline, sest näitab ära meie keskkonna haavatavuse. Soojemate talvedega lund ei ole ja kõik," sõnas Birgit Viru, Eesti lumikatte kestust uurinud Tartu Ülikooli doktorant. See võib muuta täbaramaks põllumeeste elu. Lumena talletunud veevarude puudumise tõttu tuleks ette kevadisi põudu üha sagedamini, mis vähendab viljasaaki.
Viru kinnitas, et lumeta talvi on olnud ka aastakümnete eest. Näiteks oli väga vähe lund 1961. ja 1975. aastal. Eriti selgelt tuleb soojema perioodina välja 1990. aastate algus. "Rekordiliselt soe oli 2007–2008. aasta talv, kus oli lund väga vähe. Samas oli eelmine aasta päris lumerohke, nii et ei saa öelda, et ainult viimasel kümnendil oleks olnud väga soojad talved," laiendas doktorant.
Laiemas plaanis on lühenenud lumikatte periood Eestis 66 aastaga keskmiselt 27 päeva võrra. Lumekihi keskmine paksus vähenes sama ajaga 2–9 sentimeetrit. Kõige ulatuslikumad on olnud muutused Kagu- ja Lõuna-Eestis. "Võrus-Tartus on vähenenud lumikatte kestus keskmiselt 40 päeva. Saartel on muutus väiksem ja statistiliselt mitteoluline," selgitas Viru. Põhjus on lihtne. Rannikul ja saartel oli lund niigi vähem ja see püsis maas lühemat aega.
Kuigi võib jääda mulje, et lumikate moodustub sügisel üha hiljem, tuli Viru ja professor Jaak Jaaguse eelmisel aastal ilmunud tööst välja, et päristalv lüheneb kevade arvelt.
Selleaastane talv oli soojem eeskätt Atlandi ookeani tsüklonite tõttu. "Neid esineb üha rohkem, sest viimase poole sajandiga on tõusnud temperatuur keskmiselt 2,5C. See soodustab omakorda tsüklonite teket," sõnas Viru.
Suusasõbrad siiski lähiajal lõplikult meelt heitma ei pea. "Ma ei usu, et päris lähiaastakümnetel kümme aastat järjest Tartu maratoni korraldada ei saa. Kliima soojenemise jätkudes võib saada see küll probleemiks. Poolnaljaga tulebki maratoni põhjapoole kolida – üldjoontes jääb lumikatte kestus järjest lühemaks," märkis doktorant.
Viru ja Jaaguse uuring ilmus ajakirjas Theoretical and Applied Climatology.