"Tegemist on väga erakordse talvega, mis lööb tõenäoliselt kõik olemasolevad temperatuurirekordid, seda mitte ainult Eestis, vaid ka Ameerika Ühendriikides ja Euroopas üldisemalt. [...] Neid märke on olnud viimastel aastatel teisigi, mis viitavad väga selgelt ühele trendile, milleks on globaalne kliima soojenemine," sõnas Palo saates "Vikerhommik".

Konkreetse talvetemperatuuri kliimamuutusega seostamine on aga raske kui mitte võimatu. Teadlased ei saa teha järeldusi ekstreemumite põhjal, sest kliima on statistiline näitaja. "Antud talve silmas pidades ei maksa küll arvata, et need saavadki päris sellised olema," lisas Palo. Samas võib oodata mudelite ja prognooside põhjal ekstreemsete nähtuste sagenemist.

Tavatuid ilmaolusid võib näha teisel pool planeetigi – Tšiilis, mida külastas hiljuti Eesti president Kersti Kaljulaid. "Igalt poolt jäi kõlama, et need märgid, mida nemad seal oma nahal kogevad ja näevad, on väga sarnased sellele, mida näeme meie siin põhjas. Samamoodi on muutunud tuule suunad, need on tugevamad. Talved on lumevaesed ja pehmed," kirjeldas Palo. Muidu külma ja jaheda veega Magalhaesi väinas ujuvad suvel lapsed.

Palo hinnangul aitavad äärmuslikud ilmaolud kallutada neist mõjutatud riikides avalikku arvamust. "Kui seal teha küsitlusi, siis toimuvad kohe väga selged muutused arusaamades ja mõtteviisis. See on väga paratamatu. [...] Kuni sa omal nahal ekstreemseid asju väga ei tunne, siis tõenäoliselt jääb see (kliima soojenemine) inimesele hoomamatuks või kaugeks," laiendas kliimanõunik.

Viimane aitab tasakaalustada kliimamuutuste pehmendamise ja pidurdamisega seotud hirme. "Tihti on mängitud selle peale, et probleemiga tegelemine on tohutu väljaminek, aga nagu näeme, maailm ja tehnoloogia arenevad. Liigume iseeneslikult ka juba selles suunas väga kenasti," sõna Palo.

Mõned muutused on siiski pöördumatud. "Kindlasti saame me leevendada, pidurdada, paremini valmis olla, kuid peatada kliima kui sellise muutumist, see pole võimalik. Ei ole võimalik ka lähisajanditel, lähituhandetel peatada seda, mida olema käima lükanud. Väga suur soojushulk on salvestunud juba ookeanisse, mis jätkab soojendamist veel väga pikka aega," viitas polaaruurija.