EEA kaardid: kus Eestis kliimamuutuste tõttu põleb ja uputab? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinn
Tallinn Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Keskkonnagentuur (EEA) pani möödunud kümnendi jooksul ilmunud teadustööde põhjal kokku kaardid, mis võtavad kokku Eestit ja ülejäänud Euroopat kliimamuutuste jätkumisel ähvardavad ohud.

Enamik koostatud kaartidest kujutavad kahte valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kasutatavat stsenaariumit. Neist esimese tõeks saamisel ei võeta kasvuhoonegaaside hulga vähendamiseks maailmas ette mitte midagi. Tegevusetuse tulemusel tõuseks temperatuur ligikaudu 6 °C. Hiljuti ilmunud analüüsi kohaselt pole selle realiseerumine enam väga tõenäoline. Näiteks peaks kasvama selleks piisava koguse CO2 tekitamiseks söe kasutus praegusega võrreldes viis korda.

Teine stsenaarium on mõnevõrra tõenäolisem. Sajandi lõpuks tõuseks temperatuur lisanduva CO2 tõttu sajandi lõpuks ligikaudu 3 °C. Soovitame tutvuda interaktiivsete kaartide Euroopa keskkonnagentuuri kodulehel. Kiirülevaate saab ka ERR Novaatoris. Ühe või teise kaardi täielikuks paljastamiseks tuleb sikutada neid lahutavat ümmargust nuppu.

1. Merevee taseme tõus
Merevee taseme tõusu mõttes asub Eestis heas kohas. Viimasel jääajal Eestit katnud liustikud surusid maapinna kummipallina kokku. Nende sulamisele järgnenud maakerge aitab tasakaalustada maailmamere taseme tõusu tänapäevalgi. Soome lahe suhteline veetase on seega tõenäoliselt sajandi lõpuks kuni 20 sentimeetrit madalam. Eesti läänerannikul on meretase kuni 20 sentimeetri võrra kõrgem. CO2 heitmete hulga olulise kasvu korral peavad arvestama Saaremaa ja Pärnu elanikud kuni 60-sentimeetrise merevee taseme tõusuga.

Vasakpoolne kaart näitab mereveetaseme tõusu mõõduka, parempoolne suurema temperatuuritõusu korral. Kaart: Eesti keskkonnaagentuur, Esri, HERE, Garmin, FAO, NOAA, USGS | IPCC SROCC, EEA 2020

2. Pikk vaade merele
Merevee taseme tõus ei lõppe 2100. aastaga. Gröönimaa mandriliustike täielikul sulamisel tõuseks maailmere tase ligikaudu kuus meetrit. Eestis poleks olukord selle tõttu võrreldes Euroopa lõunaosaga taas kuigi tõsine.

Põhjarannikul ähvardaks mereveetaseme tõus sellisel juhul otseselt veidi enam kui 7000 inimest. Riigi läänerannikul poleks rahvastiku praeguse paiknemise põhjal kolimisest pääsu umbes 32 000 inimesel. Lainete ja tormide tõttu võib tekitada rannikualadel elamine probleeme juba palju varem ja rohkemate inimeste jaoks.

Andmed: CreSIS, Eurostat

3. Põuarisk
Mõõduka temperatuuritõusu korral pole aastatel 2041–2070 analüüside põhjal põuarisk vähemalt kolme kuu lõikes 1981–2010. aasta keskmisest kuigi palju suurem. Emissioonide olulie kasvu korral lisanduks 30 aasta kohta eeskätt saartel ja Lääne-Eestis 0,5–1 põuast aastat.

Vasakpoolne kaart näitab põuariski kasvu mõõduka, parempoolne suurema temperatuuritõusu korral. Kaart: Esri, HERE | JRC, Spinoni et al. (2018), EEA 2020

4. Tugevad vihmahood
Muutust tugevate vihmahoogude tugevuses kujutavad vaid 6 °C temperatuuritõusuga arvestavad kaardid. Selle teoks saamisel kasvaks vihmasadude tugevus talvel Lääne-Eestis 15–25 protsenti ning Ida-Eestis 25–35 protsenti. Suvel oleksid need aastatel 2071–2100 võrreldes 1971–2000. aasta keskmisega kuni neljandiku võrra tugevamad.

Vasakpoolne kaart näitab vihmasadude tugevnemist talvel, parempoolne suvel. Kaart: Earthstar Geographics | EURO-CORDEX , EEA 2020 | Esri, HERE, Garmin

5. Metsapõlengute risk
Metsatulekahjude mõttes on Kirde- ja Põhja-Euroopal tõenäoliselt taas vedanud. Mõõduka temperatuuritõusu korral kasvab risk metsatulekahjude puhkemiseks Ida-Eestis kuni kümme protsenti. Riigi lääneosas võib oodata aga riski kuni 30-protsendilist vähenemist. Kõrgema temperatuuritõusu korral võib juhtuda viimane aga peaaegu terves riigis.

Vasakpoolne kaart näitab tulekahjude siski kasvu mõõduka, parempoolne suurema temperatuuritõusu korral. Kaart: Esri, HERE | Joint Research Centre of the European Commission (JRC), EEA 2020

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: